See on ikka tase, kui väga sollerlased tsitruselisi armastavad. Isegi linna tähtsaim purskkaev on nendega kaunistatud. Kui soovid privaatsed trammisõitu, siis ole kohal hommikul kell 9.00. Ise nägin, et mõlemas suunas oli trammis ainult kaks reisijat.
Edasi suundume Sa Calobra poole. Jalgrattasõitu kuristiku serval alla Sa Calobra laheni keereldes ja sealt tagasi peetakse üheks ikoonilisemaks marsruudiks rattamaailmas. Seda põhjusega, nii imelisi vaateid ei näe just iga päev. Tõusumeetreid tuleb omajagu, nii et pühapäevasõitjatel ja kõrgusekartjatel pole siia asja. Omast käest tean, et ka autoga mööda neid samu serpentiine sõita on paras väljakutse. Eriti veel siis, kui keegi vastu tuleb 🙈
Saare ilusaimaks ja ka turistide seas armastatuimaks paigaks peetakse Formentori neeme. Tegemist on Mallorca kõige põhjapoolsema tipuga. Formetori poolsaare maastik on eriline. 400 meetri kõrgused kaljud vastanduvad nende jalamil lainetavale sinisele veele. Kaljudest kasvavad välja männid, mis ümbritsevad ka liivarandasid.
Kuna mul oli kinnisidee, et tuleb ikka legendaarse tuletorni juures ära käia, siis saime korralikult ummikus istuda. Isegi kui tahad poole pealt loobuda, siis kitsastel mägiteedel tagasipöörata on pea võimatu missioon. Ühesõnaga kui oled otsustanud lõppu välja minna, siis tuleb minna.
See oli üks huvitav ja aeglane teekond, mida kaunistasid imelised vaated. Ma päriselt ka ei kujuta ette, mis Mallorcal kuu või kahe pärast toimub, sest juba praegu on parkimiskohti vähe ja restoranis broneeringuta naljalt kohta ei saa.
Kui poolsaarelt tulema saime, siis põrutasime Pollenca’sse, kus sain lõpuks oma paella. Hispaanias käik ei ole õige ilma ühe korraliku paellata. Seekord siis must ja mereandidega. Olgu öeldud, et välimus on siinkohal petlik.
Ristisin Pollenca Mallorca vihma pealinnaks, sest kusagil mujal ei saja. Ilmast tingituna otsustasime peale lõunasööki hoopis lähedal asuvat Alcudia linna külastada. Hästi säilinud kolme väravaga linnamüür ja järjekordne kitsaste tänavatega nunnu vanalinn.
Peale koogipausi pöördusime tagasi Tramuntana mäeaheliku jalamil asuvasse Pollenca’sse. Elame peaväljaku ääres, kust on mugav minna jalutama. Minu teele jäävad kaunid kirikud, kloostrid ja purskkaevud. Linnakese uhkuseks on aga 365 astmega trepp, mida ääristab küpressiallee ja mis viib üles Calvari mäele, kust avaneb kaunis vaade.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar