Laupäev, 5. märts 2016

Kõik hea saab ükskord otsa

Ei tea, kas asi oli üleeilses liigsöömises või muus, aga eilne enesetunne polnud just maailma parim. Väljas värske õhu käes oli hea olla, seetõttu jalutasin alla külakeskusesse, ostsin mõned käekotid ja elu oli jälle ilus.

Tänane suusasõit on sõna otsese mõttes soft. Öösel on taaskord palju lund maha sadanud ning rajad on pehme lumevaibaga kaetud. Kihutan aeglaselt mäest alla, suuski ei näe, kõik kohad on lund täis. Vastupidiselt osadele ei oska mina selliseid olusid nautida. Mis siis muud kui hanemaks põske ja terrassile soojaveetünni mõnulema.


Saabki ilus muinasjutt selleks korraks otsa, sest homme tuleb taas kodutee üles leida.

Neljapäev, 3. märts 2016

Siil udus

Eilne ilm oli muutlik. Poole tunni jooksul saime nii säravat päikest kui ka tuult ja lumetormi. Kuna mind on mõnda aega “kangekaelsus” kimbutanud ja magada veel väga edukalt ei saa, siis tegin taas ühe suusavaba päeva ja minu suurim pingutus oli sõita gondliga mäkke lõunale.

Täna ärkasin croissandi lõhna peale ja avastasin, et terve öö on sadanud laia lund. Nüüd on tunne nagu elaksin päriselt ka muinasjutus. Peale järjekordset ülimaitsvat hommikusööki teen mõned kilomeetrid jooksulindil ja seejärel topin taskud šokolaadidopingut täis, panen kiivri pähe ja sukeldun lumehangede vahele. 


Paljud tõstukid on ilmaolude tõttu kinni ja aeg-ajalt kostub kahuripauke. Selgub, et lund on ööpäevaga üle meetri juurde sadanud ja ohutuse tagamiseks lastakse laviine alla. Olen nagu siil udus, kes proovib jääda märgistatud radadele. Lõpuks tunnen ennast kodumägedel juba nagu kala vees.

Kuna täna on töötajatel vaba päev, siis õhtusööki lähme erandkorras välja sööma. Peale esimest segadust, otsustatakse 10käigulise erimenüü kasuks. Kuigi kogused on väikesed, siis peale kuuendat käiku enam ei mahu. Silmadega võiks veel palju süüa, sest söögikunst on siin igas mõttes suurepärane. Asjata pole neile tärne jagatud.

Teisipäev, 1. märts 2016

Pealpool pilvi paistab alati päike

Kui üldse millegi üle nuriseda saab, siis on see ilm. Kuna eile avastasin ennast suure pehme pilve seest, siis jätsin suusatamise järgmisteks päevadeks ja nautisin uue kodu võlusid. 

Elutoas praksub kamin, laual on värsked puuviljad ning maitsvad koogid. Terrassil ootab meid 24/7 külmkapp, mis on täidetud kõikvõimalike jookidega. Lisaks on seal lamamistoolid, kus saab nautida imelisi vaateid ümbritsevatele mägedele. Kõiki soove loetakse silmist. Natuke harjumatu on, sest tegelikult oskan ma ise ka endale teed teha, vett valada või uksi avada.


Eile sain oma kohustuslikud 10 000 sammu täis jooksulindil sörkides. Kui täna hommikul oma lillas sametises toas ärkasin ja kardinad eest lükkasin, avastasin, et päike paistab. Nüüd ei olnud enam küsimustki, suusariided selga, šokolaad taskusse ja mägesid vallutama. 


Peale lõunasööki tulin koju ja nautisin päikesekiiri lambanahkade vahel mõnuledes. Elu on ilus!