Pühapäev, 26. september 2010

Pühapäev

Nii reisi kui ka nädala viimast päeva alustasime vana Kartli Iberia kuningriigi keskuse – Mtskheta külastamisega. Vaatasime üle Javari Kloostri ja ristiusu hälli Svetitskhoveli Katedraali. Seejärel sõitsime tagasi pealinna ning saime ülevaate sealsetest pühakodadest ja väävlisaunadest.


Teist korda Tbilisis olles ei paistagi olukord enam nii nukker. Inimene harjub kõigega. Nüüd tundub, et kõik peabki täpselt nii olema nagu on.

Batumi

Esimesel päeval selgus tõsiasi, et ka kaugel Musta mere ääres sajab vihma, müristab ja lööb välku. Seetõttu külastasime rannapuhkuse asemel hoopis botaanikaaeda. Ületasime mõttes riigipiiri ning jäädvustasime mõned mälupildid Türgi loodusest.

Edasi oli meil suhteliselt vaba graafik, igaüks sisustas aega vastavalt oma soovidele. Jalutasime mööda rannapromenaadi, tutvusime kauni kesklinnaga. Järjekordse kultuurišoki sain kirbuturul. Päevitasime ja ujusime loomulikult ka.


Kuna tegemist on paljude jaoks nn „nostalgia reisiga“, siis oli meie kindel soov tagasi pealinna sõita öörongiga. See oli omamoodi põnev kogemus. Kaheksa tundi keset ühtlast müra ja raudteeliiprite kolinat. Kui magamine pole primaarne, siis soovitan sajaga.

Kolmapäev, 22. september 2010

Tunneli lõpus paistab alati lehm

Tänase päeva veetsime suuresti ratastel. Esimese peatuse tegime Gori linnas, kus nägime Stalini sünnikodu ja saime ülevaate tema elust ja tegevusest. Seejärel külastasime Uplistsikhe kivikompleksi, kus asuvad kivisse raiutud elamud, templid, käigud jms. Õhtuks jõudsime Musta mere äärde Batumisse.

Meie roadtrip’i jooksul meenusid mälupildid Indiast. Pidevalt tuututavad autod, mis sõidavad keset teed ja igas võimalikus suunas. Lehmad ja kanad jalutavad rahulikult keset nn kiirteed. Eeslid, kes töötavad palehigis kõrvuti traktoritega. Tänavatel asfalt kas puudub täielikult või on auk augu kõrval. Ühesõnaga Gruusia on kohati täiesti võrreldav Indiaga.


Kolme ööpäeva jooksul on selgunud, et õhtuhämaruses ja ööpimeduses jätab Gruusia mitu korda parema mulje kui päevavalguses. Paljud hooned ja infrastruktuur on räämas või lõpuni ehitamata. Positiivne on see, et praegu käib vilgas tegevus, et kõik taastada ning üles ehitada. Samas on veel kõvasti arenguruumi. 

Teisipäev, 21. september 2010

Gruusia

Eile peale mõnetunnist sügavat und tutvusime pealinna Tbilisiga. Jalutasime mööda poeedist rahvuskangelase Rustaveli järgi nime saanud tänavat. Seejärel nautisime Gruusia kokakunsti võlusid ja mõnusalt sumedat suveilma. Õhtul oli soovijatel võimalus lõõgastuda kuulsates väävlisaunades.

Täna suundusime Ida-Gruusiasse. Ehedat külaelu kogesime Telavi asulas, kus külastasime kohalikku turgu. Selgus, et grusiinid on suhteliselt laisad kauplejad, kes ei üritagi sulle igal võimalikul viisil oma kaupa „pähe määrida“.

Mitmete legendide järgi peab Gruusia end veini sünnimaaks. Külastasime Gruusia esimest veinimõisa – Tsinandali mõisa, mis on rajatud 19. sajandil tuntud poeedi ja avaliku elu tegelase Alexander Chavchavadze poolt.


Peale maitsvat gruusiapärast lõunasööki jätkasime oma teekonda ja jõudsime kõrgel mäekünkal asuvasse kuningas Erekle II poolt 18. sajandil rajatud Sighnaghi linna, kust said alguse kaubateed Euroopasse ja Aasiasse. See on tõeliselt armas linnake, mis taastati grusiinide ühiste jõupingutustega kõigest 11 kuuga.

Õhtul külastasime rahvusteatrit, kus professionaalsed tantsijad pakkusid meile fantastilise elamuse. Suurepärase terviku moodustasid ajaloost, tavadest ja kommetest jutustav tantsuetendus koos võrratute kostüümide ja muusikaliste vahepaladega. See oli tõeliselt meeleolukas punkt päevale.

Esmaspäev, 20. september 2010

Teine katse

Istun lennuki kõige viimases reas, kuulan jõululaule ja mõtisklen... Gruusia? hmm... vein, arbuus, Borjomi mineraalvesi, šašlõkk ja Mart Laar. Kui aus olla, siis puuduvad mul igasugused ootused, on vaid ärevus ning uudishimu. Minu jaoks on see reis tundmatusse.

Grusiinidele omase temperamendiga puutusin kokku lennukist väljumata. Kui keegi istub kogemata sinu kohale, tuleb ilmtingimata käed käiku lasta, teisiti pole see lihtsalt võimalik. Nende elavat loomust demonstreerisid ka „kohvripoisid“, kes saabusid 4.30 keset kõige magusamat uneaega pagasit laadima suure lärmi, tralli ja vilekooriga.

Tundub, et kindad võib rahulikult nädalaks kohvri nurka puhkama saata, sest öine õhutemperatuur on 25°C. Lõpuks ometi on kätte jõudnud suvepuhkus. Parem hilja kui mitte kunagi.