Palma vol2

Tänane hommik kinnitas minu veendumust, et Pollenca on üks sajune koht. Otsustasin siit esimesel võimalusel põgeneda ja lõpetada seal, kus alustasin.

Nii õnnestuski mul täna Palmat üksinda avastada. Kohe esimesest minutist on selge, et pühapäevaga võrreldes on siin hoopis teine vaib ja tempo. Kõik vanalinna tänavad on paksult rahvast täis.

Suundusin otsejoones Olivar’i värske toidu turule, mis avati esmakordselt 1951. aastal. Olen siin nagu laps mänguasjapoes. Tahaks kõike. Värsketest kaladest ja mereandidest puu- ja juurviljadeni välja. Ka singid, juustud, oliivid ja kõik muu kohalik on olemas. Haara kaasa või tarbi kohapeal. Austreid ja šampanjat kellelegi? Maasikaid?

Kuna mul on piisavalt aega ja kõik kohustuslikud vaatamisväärsused said pühapäeval nähtud, siis otsustasin natuke ka mööda poode kolada. Ja ikka ei saanud üle ega ümber Plaza Mayor’ist ja Le Seu katedraalist. Isegi kui pole kindlat plaani neid külastada, siis jäävad need kaks ikka teele ette.

Lõunatada otsustasin käigu pealt. Alustuseks üks Hispaania moodi võileib ehk bocadillo, mis meie mõistes tähendab pikka saia, kuhu vahele on kuhjatud head ja paremat. Valisin vinnutatud singi ja juustuga variandi. Mega hästi maitses.

Mallorca magustoitude kuningas on kahtlemata ensaimada. Nende spiraalse kuju ja tuhksuhkru katte poolest tuntud Mallorcalt pärit magusast lehttaignast valmistatud küpsetiste päritolu on teadmata, kuid arvatakse, et nende lugu ulatub sajandite taha. Algupäraste ensaimadade valmistamiseks kasutati jahu, vett, suhkrut ja seapekki. Aastate jooksul on retsepti täiustatud. Näiteks on täna võimalik klassikalise küpsetise kõrval valida ka kõrvitsa-, kreemi- või šokolaaditäidisega variante.

Mina leidsin oma lemmiku Palma südames asuvast Horno Santo Cristo pagarikojast. Möödusin korduvalt eelpool nimetatud pagarikojast ühe muinasjutuliselt kauni maja esimesel korrusel. Neil on 24/7 järjekord ukse taga ning õnnelikud maiasmokad maja ees küpsetisi nosimas. Lõpuks võtsin ennast kokku ja astusin sisse ning ei pidanud kahetsema. Tehakse ikka häid asju.

Kuna homme tuleb võtta ette tee lennujaama, siis otsustasime majutuda Algaida nimelises väikelinnas. Vastupidiselt Palma saginale ja inimeste üledoosile on siin mega rahulik. Ja mis peamine, restorani saab broneeringuta. Tule ainult ja hakka sööma.

Etteruttavalt olgu öeldud, et hommikusöögilauast turvakontrollini läks aega alla tunni. Sinna sisse jäi ka kütusepeatus ja rendiauto loovutamine. Kuigi oli hommikune tipptund, siis ummikus ei pidanud sekunditki istuma.

Mallorca ongi paradiisisaar! Siin on ilusad rannad, nunnud mägikülad, maalilised vaated ning kaasaegne ja elust pulbitsev pealinn. Mitte vähem tähtsad on mõnusalt soe kliima ning vaheldusrikas loodus. 

Viis päeva on ilmselgelt liiga lühike aeg, et Hispaania suurimast saarest üledoos tekiks. Pigem on tunne, et nii palju jäi veel tegemata, nägemata ja kogemata. Isegi siin resideeruva sõbrannaga ei õnnestunud kohtuda. Ega siin muud üle jää, kui tuleb tagasi tulla