Reede, 11. juuni 2010

Budapest

Õhutemperatuur +38°C. Õnneks on tuul ja õhk liigub. Isegi minul on palav. Soovitatakse vett juua ja tänaval müüakse päikesepiste vältimiseks selliseid mütse:


Alustasime päeva kolmetunnise ekskursiooniga, mille käigus sain muuhulgas teada, et Budapest tekkis 1873. aastal kolme linna (Buda, Pest ja Obuda) liitumise tulemusel.

Arhitektuuri poolest on tegemist kuningliku, samas natuke boheemliku linnaga, kus leidub ohtralt hilisgootika, baroki- ja juugendstiilis ehitisi. Üldmulje: natuke kõike ja segamini. Hoolimata asjaolust, et tegemist on suurlinnaga, tekitab hubase ja koduse tunde.


Budapestis on elu ilus ja odav. Süüa ja juua saab oluliselt odavamalt kui Tallinnas. See linn rokib sajaga.

Kord maailm meelitab, siis kodutee... (A.Matiisen)

Neljapäev, 10. juuni 2010

Kaks pealinna

Täna suundusime tagasi Ungarisse, et lõpetada reis Budapestis. Esialgne plaan, ühest pealinnast teise sõita mööda võrratut Doonau kallast, jäi tänu üleujutustele ära. Võtsime kasutusele plaani B - kiirtee.

Kiirem tee võimaldas külastada Pannonhalma mungakloostrit, mille juurde kuuluvad veel kirik, kool ja raamatukogu. Lisaks kuulub kompleksi ka viinamarjaistandus, kus taaskord avanes võimalus degusteerida Ungari veine.


Õhtul einestasime Budapestis 1904. aastal tegevust alustanud restoranis, kus taustaks mängisid pilli, tantsisid ja laulsid mustlased.

Kolmapäev, 9. juuni 2010

Ilusal sinisel Doonaul

Nelja pealinna läbiva Euroopa pikkuselt teise jõe ilus sinine värvus on küsitav. Pigem on tegemist pruuni, äärmisel juhul rohelise Doonauga.

Täna tutvusime Bratislavaga (Pressburg). Saime kiire ülevaate Slovakkia pealinnast ja riigi ajaloost tervikuna. Minu jaoks oli uudis, et Tšehhi ja Slovakkia ühinesid, kuna Tšehhis oli palju sakslasi ja selleks, et slaavlastel oleks rohkem mõjuvõimu toimus ühinemine.

Doonau jõe kaldal asuvas Bratislavas võiks rahulikult elada. See linn on võrreldav Nizzaga (soe kliima, ülipuhtad tänavad, korda tehtud hooned jne). Kesklinnas on iga maja omaette kunstiteos ja vaatamisväärsus. Nii nagu igal endast lugupidaval linnal on ka Bratislaval oma Lasnamägi, kuid see on õnneks kesklinnast kaugel ja ei sega vaadet.


Päeva teise poole veetsin ostukeskustes.

Teisipäev, 8. juuni 2010

Kätte on jõudnud suvi

Ilmaga on vedanud. Koos meiega saabus suvi lõpuks ka Kesk-Euroopasse. Nädalaid kestnud paduvihmade tagajärgi kohtab siin igal sammul. Jõed ja ojad on kordades veerikkamad kui tavaliselt, millest annab aimdust keset vett kasvavad puud ja põõsad. Üle öö on tekkinud hulgaliselt uusi veekogusid, mis aasta vanal kaardil puuduvad. Madalamates orgudes asuvates külades on majade esimesed korrused vee all. Samuti eksisteeris suhteliselt suur võimalus, et me ei saagi maismaad mööda Ungarist Slovakkiasse, kuna kõik teed olid üleujutatud või vihmavee poolt minema pühitud.

Õnneks suudeti üks tee korda teha ja meil õnnestus teist päeva järjest nautida Slovakkia võrratuid loodusvaateid. Täna külastasime UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvat ainulaadse puitarhitektuuriga küla – Vlkolinec’it. Eriline on ta seetõttu, et enamus hooneid on suurepäraselt säilinud originaalehitised ning kus jätkuvalt elatakse tavapärast külaelu. Peamised tegevusalad on põllumajandus ja käsitöö. Tõeline folkloori pärl.


Seejärel võtsime suuna Bratislavale. Teel põikasime sisse Trenciansky kindlusesse, kust avanes taaskord suurepärane vaade.

Esmaspäev, 7. juuni 2010

25 aastat hiljem

Täna ületasime riigipiiri ja jõudsime Slovakkiasse. Meie ees avanes imeliste vaadetega hoopis teistsugune maailm. Tatrates tundsin end kui „paradiisi katusel”. Tegemist on tõelise loodusliku mitmekesisusega.

Kustumatu mulje jättis ülimalt hästi säilinud Levoca vanalinn, kuhu sattusime täiesti plaaniväliselt, kuna nälg hakkas silmanägemist võtma. Siiani kõige stiilsem ja armsam koht. Seejärel külastasime Levoca lähedal kõrgel mäekünkal asuvat Spiši kindlust, mis oli kunagi üks Kesk-Euroopa suuremaid. Kindlus oli võimas ja suursugune vastupidiselt mitmetele mustlaste asulatele, millest läbi sõitsime.
Õhtuks jõudsime tuntud suusakeskusesse Štrbske Plesosse, kus osad reisiseltskonnast meenutasid vanu aegu, kui siin samas malevas käidi. Tundub, et neil olid toredad ja lõbusad ajad. Esimene välisreis jääb ikka eredalt meelde, aasta siis oli 85.

Pühapäev, 6. juuni 2010

Kõigile midagi

Alustasime oma päeva Egeri linnaekskursiooniga. Nautisime kesklinnas jalutades barokiajastu arhitektuuri. Tuntud tõde, et ehitistest peegeldub ajalugu, peab ka siin paika. Külastasime paksu kaitsemüüriga ümbritsetud Egeri kindlust, mida tuntakse ennekõike türklaste vastase vabadusvõitluse kantsina. Samuti nägime kõige põhjapoolsemat minaretti.


Seejärel degusteerisime Kaunite Naiste Orus kohalikke veine. Sealsed kalju sisse rajatud veinikeldrid on omaette vaatamisväärsused. 

Järgmisena viis meie tee läbi metsade ja üle mägede Miskolc’sse, kus nautisime loodusliku SPA mõnusid ja ujusime termaalveega koopabasseinides. Tõeline puhkus.

Laupäev, 5. juuni 2010

Egeri tähtede all

Lõpuks ometi on kätte jõudnud puhkus, millest esimese osa veedan Ungaris. Pikemalt mõtlemata seostuvad mul selle riigiga guljašš, pekk, ruubiku kuubik ja kettaheitjad. Kindlasti on siin palju muud toredat, mida asungi nüüd avastama.

Peale mõningast rändamist (Tallinn-Praha-Budapest-Eger) tutvusime öise Egeriga ja sõime õhtust tuntud veinipiirkonna keskuse peaväljaku ääres, kus taustaks kõlasid kohaliku rockbändi võimsad helid. Pole paha.