Laupäev, 14. aprill 2018

Kuressaare

Kuressaarega on huvitav lugu. Olen siin korduvalt käinud, aga seda alati mõne sündmuse raames. Mistõttu on linn ise jäänud siiani avastamata. Täna tuleb vigade parandus. 

Hommikuse jalutuskäigu tulemusel olid keskpäevaks kohustuslikud sammud tehtud ja linnale laias laastus ring peale jalutatud. 

Juba eile sai selgeks, et aprill on ideaalne aeg siseturismi harrastamiseks, sest suured rahvamassid pole veel kohale jõudnud. Mulle meeldib. Muuhulgas saan ihuüksi Kuressaare lossiplatsil hängida. Ka spaakeskuse bassein on ainult minu päralt. Viimase põhjuseks siiski see, et enamus seltskonnast nautis korrus kõrgemal kontserti. 

Kui veel täna hommikul võisin une pealt juhatada teid Kuressaare Selverisse ja muus osas vajasin järeleaitamistunde, siis nüüd tean täpselt, kus on loss, kuursaal, veski, Suure Tõllu ja Pireti kuju või milliste tänavate nurgas asub hoov, kus õitseb sadu või isegi tuhandeid märtsikellukesi. Käisin seda lummavat ilu kolm korda vaatamas. Iga valgusega oli vaatepilt erinev, aga alati imeline.

Reede, 13. aprill 2018

Saaremaa

Siin õppisin lehma lüpsma, lambaid karjatama ning sain teada, kuidas notsust saab kotlet ja et rästikuid ja herilasi on kasulik kaugelt vaadata. Just siin hakkasin armastama kukeseeni ja põldmarju. Otsisime koos venna ja tädipoegadega võidu põõsastest kanamune. Sõitsime kiviaedade vahel autokastis viljakuivatisse ja hüppasime suure saladuskatte all heinakuhjades. Ka elu esimesed piiriületuse kogemused on pärit sõidust Saaremaale. Kõik see ja palju muud toredat juhtus siin 25 ja rohkem aastat tagasi.

Aga mida teha Saaremaal siis, kui kõik oleks just kui juba nähtud ja tehtud…

Otsustasime, et teeme täna kõik teistmoodi kui tavaliselt. See tähendab, et suutsime Muhumaa ahvatlustele vastu panna. Möödusime Pädaste ja jaanalinnufarmi teeotsadest ning ka Muhu leib legendaarses Liiva külas jäi ostmata. Ületasime Väikese väina tammi ning Saaremaale jõudes ei võtnud otseteed nn pealinna, vaid põikasime sisse Orissaarde. Väiksena oli see meie suurlinn, kuhu meid toodi nn pidupäeval jäätist sööma. Tollest ajast mäletan kaubamaja ja selle ees laiuvat hiiglaslikku treppi.

Seejärel sõitsime mereäärt pidi Panga pangale. Ilm on aprilli keskpaiga kohta ootamatult suvine. Mistõttu tegime peatusi ja vaatasime üle kõik siinsed väikesadamad. Inimesi pole kuskil. Ideaalne vaheldus linnakärale. Ka Panga pangal olime ainukesed uudistajad. Õhtuks jõudsime Karujärve kaudu Kuressaarde.


Üks asi veel. Täna hommikul otsustasin, et talvesaapaid enam jalga ei pane. Õigesti tegin! Esimesed sinililled ja liblikad nähtud, kuigi sada meetrit eemal kõrguvad veel hiiglaslikud rüsijää kuhjad, mis silmnähtavalt päikese käes kahanevad. Tundub, et talv on otsustanud kevadele teatepulga üle anda.