Pidupäev!

Inspireeritult Jaan Tätte loomingust, siis mõni hetk on elus ilusam kui teine, mõni hetk on kohe väga, väga ilus. Ärkasin täna õhupallimeres koos makroonide, küünalde ja lauluga. Ma armastan teid ka 😘

Neljandat korda järjest sama hommikusöök ei isuta kohe üldse ja nii põgenesime kõrvaltänava kohvikusse, kus tegime väheke pidulikuma eine.

Meil veel külastamata üks kohvik, mida kõik reisikirjad ja sõbrad soovitavad. Just sinna järgmisena suundusimegi. New York Café ukse taga looklev järjekord on muljetavaldav. Kuna meil polnud ei aega ega tahtmist siia seisma jääda, siis piirdusime seekord pildistamisega. Panin selle järgmiseks korraks to-do list’i, sest päris tore oleks selles majesteetlikus miljöös elava klaverimuusika saatel kooki süüa.

Ise nimetavad nad ennast maailma kõige ilusamaks kohvikus ja mul vastuargumendid puuduvad. Sellesse võlvitud lagedega ja skulptuuridega kaunistatud kunstisaali sobiksid vabalt ka kuningad ja kuningannad kohvitama.

Budapestis on tegelikult palju ilusaid kohvikuid. Teine suursuguse interjööriga kohvik, mida soovitan, on legendaarne Café Gerbeaud. Nagu selgus, siis olid sealt pärit ka täna hommikused imelised makroonid.

Neli päeva oleme saanud nautida suvesoojust ja kuna meil koduvabariigis ilmaga hetkel nii hästi pole, siis otsustasime pargis D-vitamiini koguda, aga kaua sa ikka jaksad ühe koha peal istuda. Eriti veel siis, kui paari tänava kaugusel on kohaliku moedisaineri ateljee. Ühehäälne otsus oli, et lähme ja vaatama, mis ta teeb seal.

Mõeldud-tehtud. Seda, et suudame seal üle tunni veeta, ei osanud keegi meist arvata. No mis sa teed, kui on liiga palju ilusaid asju, mille vahel valimine on paganama raske.

Viimane oli ka põhjus, miks lõunasöögile hilinesime. Ungari kogemus ei oleks täiuslik ilma guljašita. Mul mitu päeva juba peas error, sest minu teadmistes tähendab guljašš lihakastest, aga siin olles selgus tõsiasi, et tegelikult on õige Ungari guljašš hoopis paprikaga lihasupp. Võtsime julguse kokku ja lõpetasime oma Ungari seikluse ühe korraliku guljašiga.

Tuleb tunnistada, et täitsa maitsev on see Ungari moodi guljašš.

Budapest on palju enamat kui lihtsalt üks suurlinn Euroopas. Kindlasti külastamist väärt koht ja soovitavalt pikemalt kui pool päeva, sest siin on igal tänaval ja hoonel oma lugu rääkida.

Köszönöm! 💖

Termide pealinn

Hommikul suundusime turule, kuhu laupäeval mõjuval põhjusel ei jõudnud. Budapesti Keskturg on linna üks elavamaid kohti. Asudes ajaloolises hoones, mis ehitati 19. sajandi lõpus, on see Kesk-Euroopa suurim kaetud turg, mis meelitab nii kohalikke kui ka turiste rikkaliku kaubavaliku ja autentse atmosfääriga.

Kui värsked puu- ja köögiviljad, traditsioonilised Ungari delikatessid ning peenem käsitöö olid üle vaadatud, siis sõitsime bussiga mingis suunas, et täita üks ammune unistus.

Nimelt on Budapest, mida tihti nimetatakse ka termide pealinnaks, kuulus oma lõõgastavate termide poolest. Erinevatel andmetel on linnas 118 kuni 123 looduslikku kuumaveeallikat, mida asusid esimesena kasutama vanad roomlased juba 2000+ aastat tagasi, kuid tõeline tervisevete kultuur puhkes õitsele Türgi okupatsiooni ajal 16. sajandil. Iga päev toodavad sadakond kuumaveeallikat 70 miljonit liitrit kuni 78 °C loodusliku vett.

Sellesse mõnusalt kuuma vette tahavad sukelduda kõik Ungari pealinna külalised. Kuumaveeallikate tervendavaid mõjusid saab tänapäeval nautida luksuslikes ajaloolistes termides. Széchenyi ravitermid on vaieldamatult kuulsaimad neist. Asudes suursuguses neobarokkses hoones, pakub Széchenyi oma külastajatele unikaalset kombinatsiooni ajaloolisest arhitektuurist ja teraapilistest veemõnudest.

Veetemperatuurid jäävad valdavalt 21 ja 40 kraadi vahele ning oma võlvide, sammaste ja laemaalingutega meenutab hoone pigem romantilist lossi kui klassikalist spaad. Uskuge mind, see on ideaalne koht lõõgastumiseks. Kui rahu ja vaikust tahad, siis mine trepist üles katuseterrassile.

Termidega samas pargis asub ka muud ägedat arhitektuuri, näiteks muusikamaja.

Järgmine peatus Restoran 26°, mille atmosfäär on kohustuslik vaatamisväärsus, aga teeninduse kvaliteet jätab soovida. Kindlasti soovitan sisse astuda ja selles rohelises linnadžunglis üks värskendav jook teha, kuid sööma võib vabalt mujale minna. Toidud on tegelikult maitsvad, aga kogused pigem väiksed. Ühesõnaga hinna ja kvaliteedi suhe on paigast ära.

Õhtusöögiks piirdusin jäätisega. Ammu teada fakt, et söön silmadega. Kui Tripadvisor mulle paar kuud tagasi Budapesti roosikujulist jäätist reklaamis, siis olin sekundiga müüdud. Vanilje + lavendel = ideaalne värvide kombo. Kas pole? Vanilje, sest see mu lemmikjäätis ja lavendel, sest see on lilla. Huvitav, palju on veel maailmas inimesi, kes värvi järgi sööki valivad 🙈

Suureks üllatuseks selgus, et lavendlijäätis võib hästi maitseda. Sellist maitsvat ja kaunist jäätisekunsti pakub Gelarto Rosa.

Imelise punkti toredale päevale pani päikeseloojang ilusa „sinise“ Doonau ääres.

Szentendre

Jalutasime läbi ostugurmaanide paradiisi Doonau äärde, kus sedakorda astusime laevale, mis viis jõeäärsesse väikelinna nimega Szentendre. Tänu oma ajaloolisele arhitektuurile ning lihtsale ligipääsetavusele nii jõe kui ka raudtee kaudu on sellest saanud Budapestis peatuvate turistide lemmiksihtkoht. Lisaks kaunile arhitektuurile on siin palju muuseume, galeriisid, suveniiripoode ja restorane.

Mis sa veel oskad tahta? Viis tundi möödus linnutiivul. Jõudsime mööda muinasjutulisi tänavaid ja poode ringi kolada. Süüa jõudsime ka. Isegi ühe kiriku juurde mäkke suutsime ronida. Retro muuseumi juures käisime ka, aga kohale jõudes mõistsime, et me pole täna sellel lainel ja pöördusime tagasi kaubandusvõrguga tutvuma.

Kui hommikul sõitis laev poolteist tundi, siis tagasi tulime tunniga. Kuigi esialgu oli meil plaanis teha üks õhtune kruiis, siis peale tänast loobusime sellest mõttes. Saime oma Doonau ja laeva doosi kätte. Ka mõlemal kaldal asuvad uhked hooned on nähtud. Kindlasti on päikeseloojangu kruiisil omad võlud, aga midagi peab järgmiseks korraks ka jääma.

Õhtuti ei saa Budapestis üle ega ümber Juudi kvartalist. Oleme jälle siin. Eile külastatud varemebaari kõrval on toidutänav, kus nautisime koos paljude teistega sumedat suveõhtut ja lángose ja pardi burgerit. Elu on ilus.

Budapest

Täpselt nädala jagu õnnestuski koduvabariigis viibida. Kuni eile pakkisin kohvri ja asusin teele.

Seekordse minipuhkuse veedan Ungari pealinnas Budapestis, mida peetakse üheks Euroopa kaunimaks ja ajaloolisemaks linnaks. Doonau jõgi jagab linna kaheks osaks - Budaks ja Pestiks. Buda linnaosa mägised maastikud ja keskaegsed kindlused meelitavad neid, kes soovivad sukelduda ajalukku, samas kui Pestis on modernsem elu ja põnev kultuuriprogramm.

Oi kuidas mulle meeldivad laisad hommikud, siis kui saab ärgata ilma kellata. Veel meeldib mulle, kui sellisele hommikule järgneb plaani vaba päev ja saab minna sinna, kuhu jalad viivad. Alustuseks viisid nad meid otsejoones Euroopa pikkuselt teise jõe äärde, kus võtsime suuna parlamendihoone poole.

Teelt eksitas üks kaunis sild, mis viis üle jõe, kus meid tervitas mägisem ja ajalooliselt vanem osa Budapestist. Nii imetlesimegi alustuseks hoopis Buda mäel asuvat kalameeste bastioni, mis on üks linna maalilisemaid vaatamisväärsusi. See 19. sajandi lõpus ehitatud neogooti ja neorooma stiilis kaitseehitis võlub oma valgete tornide, treppide ja vaateplatvormidega. Lisaks avanevad siit ülevalt imelised vaated Doonaule ja vastaskaldal asuvale Pestile. Seesama vaade on kantud ka UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Siin asub ka Mattiase kirik, mis on üks Ungari pealinna silmapaistvamaid religioosseid ehitisi. Selle värvikirev katus ja elegantne gooti arhitektuur eristuvad Buda siluetist. Kirik, mille ajalugu ulatub 11. sajandisse, on olnud tunnistajaks paljudele ajaloolistele sündmustele.

Peale meie on siin veel arvestatav kogus inimesi. Pildid iga nurga alt tehtud, jalutasime tagasi Pesti poolele ja sealt piki jõe äärt edasi kuni jõudsime kohale.

Linna südames, Doonau kaldal seisab uhkelt 19. sajandi lõpus ehitatud Ungari parlamendihoone. See on üks Euroopa suurimaid ja kaunimaid parlamendihooneid, mille neogooti arhitektuur meelitab külastajaid kogu maailmast. See on ainus ere mälestus minu 14 aasta tagusest külaskäigust Budapesti.

Veendutud, et parlamendihoone on endiselt suursugune ja võimas, otsustasime kohaliku köögikunstiga tutvuma hakata. Lángos on kartulileib, kuhu peale on kuhjatud vastavalt soovile head ja paremat. Oli see vast üks korralik kõhutäis. Kui just nälg silmanägemist ei võta, siis soovitan võtta kolme peale kaks tükki.

Edasi tahtsime minna toiduturule, aga jäime hoopis käsitööturule lõksu ja kui sealt lõpuks tulema saime, oli selge, et oleme lootusetult hiljaks jäänud. Otsustasime hoopis jätkata kohaliku köögikunstiga tutvumist.

Kui aus olla, siis korstna kook ei jätnud erakordset maitseelamust. Võtsime kolme peale ühe, aga ikka ei suutnud ära süüa. Samas peab siin midagi olemas, sest neid putkasid ja kohvikuid, kus seda torukujulist küpsetist keerutatakse on terve linn täis ja alati on neil järjekord ukse taga.

Oma tänase parima söögikogemuse sain hoopis restoranis TATI, kus tähistasime piduliku õhtusöögiga ühte augustis toimunud sünnipäeva. Siinset kokakunsti ja farmist otse linna mõtteviisi soovitan nii mina kui ka härrad Michelinid isiklikult.

Päeva lõpetuseks otsustasime sukelduda ainulaadsesse Budapesti fenomeni ning astusime sisse Juudi kvartali südames asuvasse legendaarsesse varemebaari Szimpla Kert, mis on Ungari pealinna esimene ja üks populaarseimaid omasuguste seas. Ütlen ausalt, et midagi sellist pole ma üheski maailma nurgas varem kogenud. Tegemist on korterelamu varemetesse loodud unikaalse kahel korrusel asuva elava muusikaga baaride kompleksiga, mida sõnadega kirjeldada on võimatu.

Nüüd on seegi fakt kontrollitud, et Budapesti ööelu on legendaarne ning selle unikaalsed varemebaarid on omaette mikrokosmosed ja Juudi kvartalis ei lõppe pidu vist kunagi.

Budapest

Õhutemperatuur +38°C. Õnneks on tuul ja õhk liigub. Isegi minul on palav. Soovitatakse vett juua ja tänaval müüakse päikesepiste vältimiseks selliseid mütse:

Alustasime päeva kolmetunnise ekskursiooniga, mille käigus sain muuhulgas teada, et Budapest tekkis 1873. aastal kolme linna (Buda, Pest ja Obuda) liitumise tulemusel.

Arhitektuuri poolest on tegemist kuningliku, samas natuke boheemliku linnaga, kus leidub ohtralt hilisgootika, baroki- ja juugendstiilis ehitisi. Üldmulje: natuke kõike ja segamini. Hoolimata asjaolust, et tegemist on suurlinnaga, tekitab hubase ja koduse tunde.

Budapestis on elu ilus ja odav. Süüa ja juua saab oluliselt odavamalt kui Tallinnas. See linn rokib sajaga.

Kord maailm meelitab, siis kodutee... (A.Matiisen)

Kaks pealinna

Täna suundusime tagasi Ungarisse, et lõpetada reis Budapestis. Esialgne plaan, ühest pealinnast teise sõita mööda võrratut Doonau kallast, jäi tänu üleujutustele ära. Võtsime kasutusele plaani B - kiirtee.

Kiirem tee võimaldas külastada Pannonhalma mungakloostrit, mille juurde kuuluvad veel kirik, kool ja raamatukogu. Lisaks kuulub kompleksi ka viinamarjaistandus, kus taaskord avanes võimalus degusteerida Ungari veine.

Õhtul einestasime Budapestis 1904. aastal tegevust alustanud restoranis, kus taustaks mängisid pilli, tantsisid ja laulsid mustlased.

Kõigile midagi

Alustasime oma päeva Egeri linnaekskursiooniga. Nautisime kesklinnas jalutades barokiajastu arhitektuuri. Tuntud tõde, et ehitistest peegeldub ajalugu, peab ka siin paika. Külastasime paksu kaitsemüüriga ümbritsetud Egeri kindlust, mida tuntakse ennekõike türklaste vastase vabadusvõitluse kantsina. Samuti nägime kõige põhjapoolsemat minaretti.

Seejärel degusteerisime Kaunite Naiste Orus kohalikke veine. Sealsed kalju sisse rajatud veinikeldrid on omaette vaatamisväärsused. 

Järgmisena viis meie tee läbi metsade ja üle mägede Miskolc’sse, kus nautisime loodusliku SPA mõnusid ja ujusime termaalveega koopabasseinides. Tõeline puhkus.

Egeri tähtede all

Lõpuks ometi on kätte jõudnud puhkus, millest esimese osa veedan Ungaris. Pikemalt mõtlemata seostuvad mul selle riigiga guljašš, pekk, ruubiku kuubik ja kettaheitjad. Kindlasti on siin palju muud toredat, mida asungi nüüd avastama.

Peale mõningast rändamist (Tallinn-Praha-Budapest-Eger) tutvusime öise Egeriga ja sõime õhtust tuntud veinipiirkonna keskuse peaväljaku ääres, kus taustaks kõlasid kohaliku rockbändi võimsad helid. Pole paha.