Eile ja täna nautisime tõeliselt kaunist kevadilma. Eile vallutasin omas tempos mägede tippusid ja lasin päikesel põski paitada. Nii võimas tunne on mööda laia suusarada alla külade poole “kihutada”. Vahepeal premeerin end kuuma kakaoga mõnes miljonivaatega kohvikus.
Lõunaks kogunesime restorani, kus sõime kaotatud kalorid topelt koguses tagas ja jagasime esimese poole päeva muljeid.
Et murdmaasuusavarustus asjata kaasas poleks, otsustasin täna kevadist ilma nautida murdmaaradadel. Ebatraditsiooniliselt tuli kõigepealt gondliga mäkke tõusta ja alles siis sai hakata vallutama pooleteise kilomeetri kõrgusel looklevaid murdmaaradu. Pilgu ees avaneb lõputu horisont ja vapustavad vaated saadavad igal sammul. Klassikatehnikas mäest üles ronides, saan seda ilu rohkem nautida, kui mäesuuskadel mäest alla tuhisedes. Igal asjal omad võlud.
Tänane ilm on reisi parim ja patt oleks sellest mitte viimast võtta, seega peale murdmaaringi vahetasin riided ja kihutasin järgmise gondliga kõrgustesse lõunat sööma. Selle aasta esimene lageda taeva all nauditud toit maitses eriti hästi.
Õhtul tegin tutvust lumehangede vahel paikneva mullivanniga. See oli parim punkt ideaalsele päevale. Rohkem ei oskagi midagi tahta.
