Budapest

Täpselt nädala jagu õnnestuski koduvabariigis viibida. Kuni eile pakkisin kohvri ja asusin teele.

Seekordse minipuhkuse veedan Ungari pealinnas Budapestis, mida peetakse üheks Euroopa kaunimaks ja ajaloolisemaks linnaks. Doonau jõgi jagab linna kaheks osaks - Budaks ja Pestiks. Buda linnaosa mägised maastikud ja keskaegsed kindlused meelitavad neid, kes soovivad sukelduda ajalukku, samas kui Pestis on modernsem elu ja põnev kultuuriprogramm.

Oi kuidas mulle meeldivad laisad hommikud, siis kui saab ärgata ilma kellata. Veel meeldib mulle, kui sellisele hommikule järgneb plaani vaba päev ja saab minna sinna, kuhu jalad viivad. Alustuseks viisid nad meid otsejoones Euroopa pikkuselt teise jõe äärde, kus võtsime suuna parlamendihoone poole.

Teelt eksitas üks kaunis sild, mis viis üle jõe, kus meid tervitas mägisem ja ajalooliselt vanem osa Budapestist. Nii imetlesimegi alustuseks hoopis Buda mäel asuvat kalameeste bastioni, mis on üks linna maalilisemaid vaatamisväärsusi. See 19. sajandi lõpus ehitatud neogooti ja neorooma stiilis kaitseehitis võlub oma valgete tornide, treppide ja vaateplatvormidega. Lisaks avanevad siit ülevalt imelised vaated Doonaule ja vastaskaldal asuvale Pestile. Seesama vaade on kantud ka UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Siin asub ka Mattiase kirik, mis on üks Ungari pealinna silmapaistvamaid religioosseid ehitisi. Selle värvikirev katus ja elegantne gooti arhitektuur eristuvad Buda siluetist. Kirik, mille ajalugu ulatub 11. sajandisse, on olnud tunnistajaks paljudele ajaloolistele sündmustele.

Peale meie on siin veel arvestatav kogus inimesi. Pildid iga nurga alt tehtud, jalutasime tagasi Pesti poolele ja sealt piki jõe äärt edasi kuni jõudsime kohale.

Linna südames, Doonau kaldal seisab uhkelt 19. sajandi lõpus ehitatud Ungari parlamendihoone. See on üks Euroopa suurimaid ja kaunimaid parlamendihooneid, mille neogooti arhitektuur meelitab külastajaid kogu maailmast. See on ainus ere mälestus minu 14 aasta tagusest külaskäigust Budapesti.

Veendutud, et parlamendihoone on endiselt suursugune ja võimas, otsustasime kohaliku köögikunstiga tutvuma hakata. Lángos on kartulileib, kuhu peale on kuhjatud vastavalt soovile head ja paremat. Oli see vast üks korralik kõhutäis. Kui just nälg silmanägemist ei võta, siis soovitan võtta kolme peale kaks tükki.

Edasi tahtsime minna toiduturule, aga jäime hoopis käsitööturule lõksu ja kui sealt lõpuks tulema saime, oli selge, et oleme lootusetult hiljaks jäänud. Otsustasime hoopis jätkata kohaliku köögikunstiga tutvumist.

Kui aus olla, siis korstna kook ei jätnud erakordset maitseelamust. Võtsime kolme peale ühe, aga ikka ei suutnud ära süüa. Samas peab siin midagi olemas, sest neid putkasid ja kohvikuid, kus seda torukujulist küpsetist keerutatakse on terve linn täis ja alati on neil järjekord ukse taga.

Oma tänase parima söögikogemuse sain hoopis restoranis TATI, kus tähistasime piduliku õhtusöögiga ühte augustis toimunud sünnipäeva. Siinset kokakunsti ja farmist otse linna mõtteviisi soovitan nii mina kui ka härrad Michelinid isiklikult.

Päeva lõpetuseks otsustasime sukelduda ainulaadsesse Budapesti fenomeni ning astusime sisse Juudi kvartali südames asuvasse legendaarsesse varemebaari Szimpla Kert, mis on Ungari pealinna esimene ja üks populaarseimaid omasuguste seas. Ütlen ausalt, et midagi sellist pole ma üheski maailma nurgas varem kogenud. Tegemist on korterelamu varemetesse loodud unikaalse kahel korrusel asuva elava muusikaga baaride kompleksiga, mida sõnadega kirjeldada on võimatu.

Nüüd on seegi fakt kontrollitud, et Budapesti ööelu on legendaarne ning selle unikaalsed varemebaarid on omaette mikrokosmosed ja Juudi kvartalis ei lõppe pidu vist kunagi.