Viieteistkümne aasta pärast jälle

Täna nautisin hotelli võlusid, sh pilvelõhkujate taustal ujumist.

Iga muinasjutt saab ükskord otsa. Nüüd tagasi reaalsusesse!

Kõige kõigem

Peale tihedaid “tööpäevi” on päris tore mitte äratuskella peale ärgata. Esimese poole päevast veetsin koos päikese, mere ja raamatuga. Liiga lihtne?

Mõtlesime sama ja otsustasime vaadata, kui suur on maailma kõige suurem ostukeskus Dubai Mall. Seda kõike on siin liiga palju. Kaks tundi on ilmselgelt liiga lühike aeg, et asjale pihta saada. Nähtud, aga see pole minu jaoks.

Kui juba maailma suurimate ülevaatluseks läks, siis käisime ära ka hetke seisuga maailma kõige kõrgema hoone Burj Khalifa 123. korrusel. Kõrgemale meid lihtsalt ei lastud. Seest võttis õõnsaks, aga vaated olid vaatamist väärt.

Õhtusööki nautisime Armani restorani väliterrassil vaatega maailma kõige kõrgemale majale. Teisel pool toimus iga täistund võimas purskkaevude ja muusika vaatemäng. Elu nagu muinasjutus. Uskumatu, et keset pilvelõhkujate uputust leidub selline paradiis.

1998 vs 2013

Täna lähme ja sobrame oma mälestustes. 

Alustasime päeva paadisõiduga Dubai Creek’i, mis jaotab vanalinna kaheks osaks. Mõlemal pool kaldal on näha hooneid, mis on oluliselt vanemad ja rohkem kulunud kui nn uues linnas. Aastatega on keskus liikunud siit Creek’i ümbrusest kaugemale, kus veel viisteist aastat tagasi laiusid lõputud liivaväljad. Need hooned, mis eelmisel korral ahhetama panid, tunduvad täna kuidagi väikesed. See on hea näide sellest, et kõik meie ümber on pidevas muutumises ja tänane uus muutub peagi ajalooks. 

Tagasiteel üritasime kala püüda ja tegime kohustusliku ujumise taustaks maailma kõige kõrgem maja. 

Peale lõunasööki maailma esimeses 7 tärni hotellis Purj Al Arabi’s kihutasime Deira’sse, nö vanalinna, kus kohtab igal sammul ehedat orienti. Tänavapilt meenutab araabiamaailma. Siin said taasavastatud legendaarsed kulla-, vürtsi- ja tekstiiliturud. Kuigi siinsed kitsad tänavad on ülerahvastatud ja kaupmehed on päris tüütud, siis on siin see miski, mis mulle meeldib.

Õhtul avastasin, et päris meie hotelli kõrval laiub jalakäiate tänav CBR, kus on vaheldumisi poed, söögikohad ja hotellid. Esimest korda näen, et siin riigis on võimalik mõnusalt jalutada.

See päev oli üks tõeline nostalgialaks.

Abu Dhabi

Abu Dhabi jätab Dubaiga võrreldes kuidagi hubasema mulje. Esmapilgul on peamine erinevus rohelisuses. Põhjust ei pea kaugelt otsima. Siinne kõige tähtsam mees lihtsalt armastab loodust ja suunab tohutult ressursse sellesse, et kõrbes laiuks üks kaunis ning roheline linn.

Väga võimsa mulje jättis üks maailma suurimaid ja kauneimaid mošeesid - Abu Dhabi Grand Mosque. Peale ümberriietumist musta hõlsti lubati meil mööda seda kaunidust ringi hõljuda. Minu suu jäi sõna otseses mõttes lahti. Kokku pole siin igal juhul hoitud.

Enne lõunasööki merevaatega terrassil tegime kiirvisiidi ühte väidetavalt maailma luksuslikumasse hotelli, kus pildistamine oli enamjaolt keelatud. Lisaks sellele, et siin on kõik kullast, asub siin maailma kõige esimene kullaautomaat ja kohvik, kus kõik koogid on osaliselt kaetud puhta kullaga. Hoone on tõeliselt suursugune, aga kook ei jätnud kustumatut muljet. Kõik mis ahvatleb ja hiilgab, polegi veel kuld…

Peale esimest atraktsiooni Ferrari World’s tundsin, et oluliselt lihtsam oleks olla, kui oleksin lõunasöögi vahele jätnud. Veendusin, et F1 pilooti minust ikka ei saa. 

Õhtuks jõudsime tagasi kõige pöörasemate ideede “kuningriiki”. Dubais on kõik võimalik. Kas teadsite, et Dubais saab mäesuusatada? Ja seda ühes kaubanduskeskuses. Või et üks šeik otsustas 2001. aastal alustada merre nn palmisaarte ehitamist. Tänast õhtusööki nautisimegi ühel neist palmisaartest.

Unistused täituvad

Eilse päeva lebotasin sõna otseses mõttes basseini ääres ja nautisin mitte midagi tegemist. 

Täna otsustati ühehäälselt Dubai Outlet Mall’i külastada. Tühjade kätega ei jäänud küll keegi.

Õhtul sai teoks üks minu salasoov. Eelmine kord jättis kustumatu mulje kõrbesafari. Ka täna ei pidanud pettuma. Lisaks lõpututele liivaväljadele ja maalilistele vaadetele, sõitsin esimest korda elus hummeriga ja ütleme nii, et siia sobib see sõiduk küll suurepäraselt.

Dubais sõidetakse kõikjale autoga. Isegi naaberhotelli õhtusöögile minekuks soovitakse takso võtta. Tundub uskumatu, aga kõnniteed siin praktiliselt puuduvad. Lõpuks ületasime kohalike eeskujul kiirtee jooksujalul.

Dubai

Ajalugu on näidanud, et puhkus jõuab ükskord ikka kätte.

Täpselt pool minu elu tagasi olin ma siin. Paadisõit erikujuliste pilvelõhkujate vahel, maaliline kõrbesafari, kilomeetripikkune hommikusöögilett purjekujulises hotellis. Elu nagu muinasjutus. Aasta siis oli 1998. Vaatame, kas nad suudavad mind taaskord üllatada.

Kallite kolleegide soovitusel möödus lennureis “Seks ja linn 2” vaadates ning ootamatult kiiresti istungi pilvelõhkujatega ümbritsetult Dubai südames ja naudin suvesoojuses merekohina saatel õhtusööki.