Hakkame sättima!

Eile pühendasin ennast taas kodumägedele ning viisin esimest korda olijad maailma katusele kakaod jooma.

Tänase piduliku päeva puhul oli meil kõigil suusarajal tähtis ülesanne. Leppisime kokku, et kus iganes me ka sel hetkel ei viibiks, teeme Eesti aja järgi täpselt kell 13.00 pilti. Mina jõudsin aktsiooni “Eesti minut” auks 2305. meetri kõrgusele, et õigel ajal üks korralik eestimeelne foto jäädvustada. Mõeldud-tehtud!

Sinimustvalged õhupallid täis puhutud, kiluvõileivad valmis vorbitud, lipp “masti“ tõmmatud ja rahvariided selga topitud. Austrid avatud. Kui kõik oli valmis sätitud, võis pidu alata!

Eile õhtul kui hommikusöögi tellimusi tegime, ütlesin oma arust nalja viluks, et palun üks ilutulestik. Uskuge või mitte, aga täna õhtul toimus Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks Méribel Villages’s ilutulestik. Respect!!!

Selline oli meie riigi 100. sünnipäev Prantsuse moodi ja Briti sugemetega.

Mägimatk

Homme saab see, et lähen matkale. Andsin endale suusatamisest puhkust ja võtsin ette jalgsimatka. Kui üles ronimine võttis aega kolm tundi, siis alla tulemine läks oluliselt libedamalt. 55 minutit ja kohal. Tulles eksisin ära ja imetlesin pingil hinge tõmmates lumiseid Alpide vaateid. Võrdluseks, et sama asja teeb suusatõstuk ära kaheksa minutiga, aga emotsioonid, mis tekivad, pole mitte mingi nurga alt võrreldavad.

Kuna kodune Presidendimatka kuupäev muutus, siis ei õnnestu mul seal osaleda ning otsustasin, et pühendan hoopis tänase imelise matka saja-aastasele Eestile.

Tunnistan ausalt, et peale edukaid saavutusi spordirajal ootab kodus üks maitsev kook. Ja nii iga päev! Kuna lõunasöök jäi täna vahele, siis sain süümepiinadeta terrassil kooki süüa, raamatut lugeda ja päikest nautida.

Courchevel

Täna võtsin ette oma siinse ja võib vist öelda, et kogu maailma lemmiksuusakuurorti. Ei teagi miks, aga Courcheveli on alati hea ja kodune tulla. Siinsed pikad laskumised annavad piisavalt ruumi ja vabadust kõigile, kuigi isegi siin läks täna paar korda kitsaks. Õnneks on rajad suurepäraselt hooldatud ja kõik see mees sai päeva lõpuks õnnelikult mäest alla.

Juba ainuüksi kokakunsti pärast meeldib mulle just Prantsusmaal suusatamas käia. Restoranid on klass omaette nii köögi, teeninduse kui kõige muu poolest. Täna õnnestus taas külastada oma suurt armastust - restorani Le Cap Horn. Ma ei pidanud pettuma, sest kõik oli täpselt nii kui peab või paremgi veel.

Kolme päevaga kõik kohustuslik tehtud! Mis homme saab?

Méribel

Eilse ülepingutuse tagajärjel ei ole täna võimalik inimese moodi isegi trepist alla tulla. Seega võtsin rahulikumalt ja sõitsin eelmisest aastast tuttavatel koduradadel ning otsisin üles oma lemmikpaiga – võrkkiige. Déjà-vu!

Elame villas, kus sinu eest tehakse kõik ära. Isegi suusasaapad pannakse jalga, kui vaid soovid. Eelnevatest kogemustest tean, et peale seda nädalat on koju tagasi päris keeruline pöörduda, kuid selle peale veel ei mõtle ning naudin puhkust täiel rinnal.

Teenindaval personalil on teisipäev vaba. Peame omal jõul hakkama saama. Õnneks selgus, et kõik on agaralt valmistunud saabuvaks kodumaa juubeliks ning meil on kilu ja musta leiva uputus. Et mitte laupäeval ennast kiluks süüa, tegime 24. veebruari peaproovi.

Kiluvõileibadega esimene nälg kustutatud, jalutasime Méribeli peatänaval ja sattusime toiduturule, kus “maitsesin” kõhu juustu täis. Kui kõht lõplikult täis oli, siis alles istusin õhtusöögilauda ning sain trühvli üledoosi.

Méribel ja Saint Martin de Belleville

25 ligipääsetavat tippu, millest 10 kõrgemad kui 2500 meetrit, kuus liustikku ning 600 kilomeetrit suusaradu, millest omakorda 85% asuvad kõrgemal kui 1800 meetrit. Kõlab imeliselt ja ainult natukene hirmutavalt.

Méribeli org on tänu asukohale ja pikkadele laiadele nõlvadele piirkonnas enim sõidetav. Seda saime täna omal nahal tunda, sest tõstukite järjekorrad venisid tipphetkedel keskmisest pikemaks.

Méribelist on ka mugav liikuda kõrvalorgudesse. Belleville org on piirkonna mastaapseim, pakkudes enim laskumisi ja suurimat kõrguste vahet. Siin asub ka Euroopa kõrgeim suusaküla Val Thorens, kus 99% suusaradadest paiknevad kõrgemal kui 2000 meetrit. See on ka põhjus, miks siin on talvehooajal alati lumi garanteeritud.

Kui talvel on enamik Prantsuse suusakuurorte üle rahvastatud, siis kuulujutud räägivad, et Saint Martin de Belleville on piirkonna hubaseim nurgake. See juustutootmise keskus on suutnud säilitada oma rahuliku ja eheda keskkonna. Täna võtsin ennast kokku ja läksin vaatama, kas eelnevad väited vastavad tõele.

Just täpselt nii ongi. Peale neljatunnist võitlust suusaradadel ja tõstukijärjekorras jõudsime kohale. Tegemist on pisikese, rahuliku ja romantilise suusakülaga, mis on Méribeli täielik vastand.

Nälg hakkas juba silmanägemist võtma ja oli viimane aeg midagi hamba alla pista. La Bouitte restoranis sain ainulaadse kogemuse üllatusmenüü näol. Elu esimene auster, konnakoivad, maisisai, kiivikrõpsud ja palju muud põnevat. Koos arvega toodi lõpuks lauda ka menüü. Parem hilja kui mitte kunagi. Taas tõestatud, et Michelini tärne omavaid kokkasid tasub pimesi usaldada.

Kuigi vanarahva tarkus ütleb, et esimesel päeval ei tasu üle pingutada, siis mina just seda täna tegin. Kuna ilm oli liiga hea, siis ei raatsinud õigel ajal lõpetada ja tulemuseks see, et viimased kaks laskumist tulid läbi suuremat sorti eneseületuse. Kolmest orust kaks on tänasega igal juhul võetud.

Prantsusmaa - suusahuviliste muinasjutumaa

Les Trois Vallées, otsetõlkes kolm orgu, on kolme tuntud suusaküla ühendav maailma suurim suusapiirkond, mille kroonijuveeliks peetakse Méribeli. Kuurort on võitnud miljonite turistide südamed. Siia sõidetakse kokku tervest maailmast. Tänu oma kesksele asukohale avaneb Méribelis majutujale võimalus nautida üle 600 kilomeetri omavahel ühendatud suusaradu, mida teenindab 200 lifti. Ainuüksi Méribeli orus endas asub üle 150 kilomeetri suusaradu, mille seast leiab endale sobiva igaüks.

Lisaks Méribelile kuuluvad Les Trois Vallées piirkonda veel Courcheveli ja Belleville orud. Ühe nädalaga ei suuda seda kõike isegi kõige suuremad suusahundid läbi kihutada, mistõttu tullakse siia ikka ja jälle tagasi.

Ei oskagi enam kokku lugeda, et mitmes kord, aga siin ma taas olen…