esmaspäev, 4. veebruar 2013

Võõra linna tuled

Milleks minna otse, kui saab ringiga? Küsimus, mis mind täna hommikul kummitama hakkas. Lennukis ja lennujaamades veedetut tunde on kogunenud juba piisavalt palju ja tuleb veel... 

Tänane õhtupoolik õnnestus veeta Kataris. Lennuki pardaajakirjast sain teada, et Katar on kõige kiiremini kasvav majandus maailmas ja ainuke kõrberiik, kus puudub looduslik pinnavesi. Selle eest saavad nad uhkustada 563 kilomeetri pikkuse rannajoonega, mis on valdavalt liivane. 

Doha on selle kiiresti kasvava ja areneva riigi pealinn, kus kõrguvad taevasse maailma parimate arhitektide poolt loodud pilvelõhkujad. Jättis küll võimsa mulje.

laupäev, 2. veebruar 2013

"You look like a local"

Täna tehti mulle elu parim kompliment, et ma näen välja nagu kohalik. Minu katsed sulanduda on vilja kandnud. 


Kahe nädalaga olen selgeks saanud, et tansaanlased on soojad, siirad ja väga sõbralikud. Hoolimata kõigest on nende silmis sära ja nad oskavad tunda rõõmu väikestest asjadest. 


Tansaania ongi imedemaa!

reede, 1. veebruar 2013

Kivilinn

Eilse päeva ja tänase hommikupooliku veetsin suuresti võrkkiiges. Lisaks looduse helidele kostsid kusagilt kaugemalt minu kõrvu jõululaulude meloodiad. Kas just parim valik, aga maitse üle ei vaielda.

Peale lõunat jätsime paradiisiranna ja sõitsime Stone Towni, mis kuulub oma kitsaste tänavate, korallist hoonete ja kaunistatud uste tõttu UNESCO maailmapärandi nimekirja.


Esialgu on võõras ja pisut ehmatav seista valge inimesena mustade keskel. Olen taaskord vaatamisväärsus, aga sellega harjub. Kuigi liigume ainult linna nn turvalises piirkonnas, siis pole ka siin soovitatav pimedal ajal jala käia. Kogu reisi vältel hingame päikesega samas rütmis. Päike on kõige suurem sõber.