Üle pika aja võtsime ette jõulujärgse reisi Alpidesse. Seekord elasime Saint-Martin-de-Belleville’is, mis kuulub legendaarsesse kolme oru suusapiirkonda (Les Trois Vallées). Tegemist on maailma suurima ühendatud suusapiirkonnaga, kus on üle 600 kilomeetri suusaradu ja rohkem kui 150 tõstukit, nii et ka korduvkülastajal ei teki tunnet, et kõik on juba nähtud ja läbi sõidetud.
Raske öeldagi, mitmes kord me siin kandis suusatame, aga minu jaoks oli see esimene kord just selles külas peatuda. Saint-Martin-de-Belleville asub 1450 meetri kõrgusel. Kui Val Thorens, Méribel ja Courchevel on pidevas liikumises, siis Saint-Martin-de-Belleville hingab kuidagi rahulikumalt. Vähem sagimist ja rohkem ehedat alpiküla tunnet.
Meie hotellis asub ka Prantsuse Alpide üks tuntumaid restorane La Bouitte. Tegemist on lausa kahe Michelini tärni restoraniga, mida juhivad isa ja poeg René ja Maxime Meilleur. Ühesõnaga, väga hea toit oli garanteeritud ja motivatsioon mujale sööma minna üsna olematu.
Siiski kärutasin mõned korrad mäest alla külakeskusesse lõunale. Päike paistis, lumi krudises ja vaated olid täpselt sellised, nagu Alpides olema peavad. Need rajad on päriselt hooldatud, nii et ka mittesuusatajad saavad talvest maksimumi võtta. Alla minnes oli tunne, nagu jalutaks postkaardil. Tagasi tulles oli küll väike tõus, aga kui kõht on head ja paremat täis, ei tundugi see enam probleem.
Ühel lõunal hotellis einestades mõistsin, et siin ei maksa tellimisega hoogu minna. Kui lauda jõudsid foie gras ja suflee, sai selgeks, et see ei ole mõeldud ühele inimesele. Või isegi kahele. Tegelikult võiks sellest vabalt neli inimest söönuks saada. Nii juhtuski, et järgmisel õhtul olime targemad ja tellisime ühe suflee nelja peale. Ja ikka jäi üle.
Vana aasta õhtu möödus rahulikult. Pärast üheksakäigulist pidulikku õhtusööki tuli uni nii kiiresti, et enne kui arugi sain, magasin juba sügavalt. Prantsusmaal tähistatakse aastavahetust küll pidulikult, kuid mägikülades on see oluliselt rahulikum kui suurtes linnades. Olin hommikul täiesti veendunud, et siin ei toimunud mingit ilutulestikku. Hiljem selgus, et toimus ikka küll. Lihtsalt mitte unekottide jaoks.
Uue aasta esimene päev oli ideaalne. Päike paistis, taevas oli selge ja nähtavus suurepärane. Üllataval kombel oli rahvast suusaradadel vähe, kuigi aastavahetuse nädal on Alpides üks hooaja tippe. Ilmselt enamik alles taastus eelmisest õhtust.
Minu päev mäel lõppes siiski väikese meeldetuletusega, et suusatamine ei ole kunagi täiesti riskivaba. Tõstukilt maha tulles õnnestus nii õnnetult kukkuda, et sain korraliku põrutuse. Midagi hullu ei juhtunud, aga sabakont tuletas ennast veel paar nädalat meelde.
Kokkuvõttes oli nädal Alpides täpselt see, mida vaja. Suurepärased suusatingimused, rahulik keskkond ja maitsev toit. Saint-Martin-de-Belleville üllatas mind positiivselt. Veidi vaiksem, veidi ehtsam, samas on kogu kolme oru suusaparadiis käeulatuses. Iga kell läheks tagasi.
