Saaremaalt Muhumaale

Täna hommikul käisime Orissaare lähistel asuvas Saaremaa Zoos. Palju räägitud loomaaed on nüüd ka oma silmaga nähtud ning jättis väga armsa mulje. Tegemist on mõnusa ja kompaktse kohaga, kus saab loomadele üsna lähedale ning mõnda neist on võimalik ka ise toita.

Näha sai nii puumat, kapibaarasid, leemuriperekonda kui ka paljusid teisi vahvaid loomi. Eriti tore oli jälgida, kuidas loomad oma aedikutes toimetasid, ning kuna loomaaed ei ole väga suur, sai seal rahulikult ringi vaadata ilma, et päev liiga väsitavaks muutuks.

Edasi viis tee Muhumaale, Lõunaranna sadamasse Kala Restosse. Hommikune vihm oli selleks ajaks kadunud ning päike lõõskas taas lagipähe.

Haugikotletid, mida kõvasti kiidetakse, maitsesid tõesti imeliselt. Meritint oli samuti suurepärane ja kamavahust ei hakka ma parem üldse rääkimagi. Kõigele lisaks on hinnad väga mõistlikud.

Nii saigi meie Hiiumaa–Saaremaa–Muhumaa ringreis tehtud. Neli päeva täis väikeseid avastusi, ilusaid vaateid, häid sööke, suvist soojust ja parajalt puhkust – täpselt selline mõnus suvine road trip, mida võiks igal aastal korrata.☀️

Hiiumaalt Saaremaale

Hommikul käisime veel Sõru muuseumis Vana Toomase näitust vaatamas ning seejärel oligi aeg Hiiumaaga hüvasti jätta ja praamiga Saaremaale sõita.

Vee ostmisest kujunes meil Hiiumaal aga omaette seiklus. Eile polnud restoranis mulliga vett ja täna oli praamil otsa saanud tavaline vesi. Selgus, et kaubapäev on neljapäev – naljatlemisi öeldi, et eks selline see elu siin saarel juba kord ole.

Saaremaal sõitsime praamilt otse Kliff restorani, mis asub Panga panga vahetus läheduses. Maaliline merevaade läbi kadakate räägib juba iseenda eest. Just sellise Saaremaa pärast tulen siia ikka ja jälle tagasi.

Õnneks ei jäänud ka toit vaadetele alla. Sain soovituse, et kindlasti tuleb proovida veisesüdametartari, ning see soovitus oli kulda väärt – tartar oli tõesti suurepärane. Ka haugikotlet maitses väga hästi.

Kõhud täis, jätkasime teekonda Lambakogu poole – Saaremaa ühe vahva vaatamisväärsuse juurde. Keset kadakaid ja kivist maastikku seisavad kümned kivist lambad, justkui oleks terve kari sinna karjamaale kogunenud. Pärast väikest jalutuskäiku kivikarja keskel jätkus meie päev Sörwespas, kus oli mõnus lihtsalt puhata ja lõõgastuda.

Ilmaga on tõsiselt vedanud – kolm päeva järjest on saatnud meid mõnus suveilm. Täna puhub Salme kandis küll päris kõva tuul, kuid õhk on endiselt nii soe, et tunne on, nagu polekski Eestis, vaid kuskil palju lõunapoolsemal maal.

Kloogarannast Hiiumaale

Meie ringreis algas eile hommikul Kloogarannast, kust sõitsime Hiiumaa poole. Õhtuks jõudsime Sõru kanti, kuhu jäime ka ööbima.

Tänast päeva alustasime Ristna tuletorni külastusega, mis on pärast uuenduskuuri taas külastajatele avatud. Kõik oli veel nii värske, et mööda treppe üles ronides oli lausa värvilõhna tunda.

Seejärel jalutasime Kalana Ääres, hingasime värsket mereõhku ning läksime lõunale Hõbekala suvekohvikusse.

Saarele omaselt on menüüs valdavalt kala ja seda mitmel erineval kujul. Minu vaieldamatu lemmik oli suitsukalavõiku – lihtsalt ülivõrdes hea! Lisaks proovisin ahvena-forellikotletti, mis maitses samuti suurepäraselt. Mõlemat julgen soojalt soovitada.

Pärast lõunasööki sõitsime tagasi Sõrru, et lihtsalt puhata ja nautida seda imelist suvist päeva.

Ainus, mis Hiiumaal meie rahu häiris, olid sääsed. Olin nende elukate olemasolu Eestis juba täiesti ära unustanud.