Kuigi ärgates polnud veel ühtegi plaani, tekkis hommikusöögi lauas tore mõte – võiks üle vaadata koha, mis on mulle siin kandis juba ammu armsaks saanud, Cassise. Mõeldud, tehtud.
Sadamas müüakse värsket kala, terrassidel istuvad inimesed naudivad sooja ilma ja merekohinat. Vahemere kaldal jalutades meenus, kuidas kord siin samas pargipingil pikka saia ja foie gras’d sõime ning hiljem kaluripaadiga merele läksime. Kõik tundus nii tuttav ja samas nii ajatu.
Enne tagasiteele asumist sõime roosikujulist jäätist, sest täna oli lõpuks tõeline suvepäev. Päike küttis mõnusalt, meri sädeles ja kõik oli täiuslik.
Pärast lõunasööki Aix-en-Provence’i vanalinnas jalutasin läbi inimmasside tagasi hotelli, kus sain lõpuks jälle aja maha võtta, basseini ääres peesitada ja niisama olla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar