Pärast mitut seikluslikku päeva Provence’is otsustasime võtta paar autovaba päeva, et lihtsalt olla ja puhata.
Hommikud algasid rahulikult: pikemalt hommikusööki nautides ja aknast välja vaadates, kuidas päike vaikselt üle kivikatuste tõusis.
Kella üheteistkümneks olime juba tuttaval rajal vanalinna poole teel. Jalutasime muuhulgas mööda tänavaturge, kus müüdi värskeid viinamarju ja lavendlit, ning suundusime mõnda mõnusasse kohta lõunat sööma.
Seejärel naasime hotelli ja suundusime basseini äärde, kus olime enamasti ainsad mõnulejad. Vesi sillerdas, õhk oli soe ja ümberringi valitses täielik rahu.
Kuna tahtsime õhtust süüa varem kui prantslaste tavapärane kell seitse, hakkasime otsima kohti, mis oleks varem avatud. Eile leidsime ühe sushi putka, kus õues söömine oli puhas nauding. Ilm oli nagu Eesti suvi oma parimatel päevadel.
Täna avastasime lõpuks, et meie lemmikrestoranis Ramos saab samuti süüa enne kella seitset – tõeline haruldus Prantsusmaal!
Nii olimegi juba kella kuueks hotellis tagasi, mis tundus peaaegu nagu lotovõit.
Aix’is on mingi eriline rahu. Päevad kulgevad omas tempos, aeg venib ja päike paitab nii, nagu ainult Lõuna-Prantsusmaale omane.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar