Galle

Vastupidiselt mägedele on siin 24/7 natuke liiga palav. Just seetõttu alustasime linnaekskursiooniga juba kell üheksa hommikul. Etteruttavalt olgu öeldud, et täpselt kaks tundi hiljem põgenesin juba kiirkäigul hotelli kivimüüride vahele tagasi, sest päike ei halasta.

Galle on lummav segu koloniaalarhitektuurist, kohalikust kultuurist ja loodusest. Linna ajalugu on tihedalt seotud ka juveelidega, sest tänu oma strateegilisele asukohale kujunes siia juba sajandeid tagasi oluline juveelitööstuse keskus. Kindluse müüride vahel avaneb justkui omaette maailm, kus munakivisillutisega tänavaid ääristavad restaureeritud hollandiaegsed häärberid. Neis paiknevad juveelipoed ja kohvikud, mis oma sisekujunduselt ei jää alla ühelegi maailma hipsterikohvikule. Mõni neist võiks vabalt ka Telliskivis asuda.

Jalutasime mööda linnamüüri, vaatasime üle kirikud, kellatorni ja majaka ning nägime veel hulga toredaid paiku. Mida kauem siin ringi liikuda, seda selgemaks saab, kui kihiline ja mitmekesine on selle linna ajalugu. Ka meie hotell sobitub sellesse loosse ideaalselt, sest tegemist pole sugugi tavalise majutusasutusega.

Amangalla hoonetekompleks ehitati algselt 1684. aastal Hollandi väejuhtide ja nende staabi peakorteriks. Briti võimu ajal kasutati seda sõdurite majutuskohana ning 1865. aastal muudeti hoone New Orient hotelliks, mis teenindas 19. sajandil Euroopa ja Galle sadama vahel reisivaid eurooplasi. Aastal 2005 sai sellest Aman Resortsi rahvusvahelise hotelligrupi pärandhotell ning see nimetati ümber Amangallaks. Lonely Planet kirjeldab Amangallat kui hotelli, kus ajalugu ja elegants käivad käsikäes.

Pärast lõunasööki otsustasin tempo maha võtta ja sättisin end basseini äärde peesitama. Pärast hommikust linnamelu tundus see olevat täpselt see, mida vaja.