Kaneel ja banaanid

Hommikul jätsime imeliste teepõldudega hüvasti ja istusime taas vesilennukisse, mis viis meid Sri Lanka lõunarannikule. Roheline ja rahulik mägimaailm jäi selja taha ning ees ootas hoopis teistsugune rütm ja maastik.

Esimese peatuse tegime kaneelipuude salus. Saime lähemalt tuttavaks kaneeli kasvatamise ja töötlemisega ning soovijad said ka ise proovida, kuidas kaneelipulka valmistada. Pean tunnistama, et ma polnud kunagi varem mõelnud, kust need pulgad tegelikult tulevad. Olin siiani arvamusel, et need kasvavadki puu otsas valmis kujul. Tegelikkuses on kaneelipulgad hoopis õhukesed kooretükid, mis kuivades end ise kaunilt rulli keeravad ja mida saab korduvalt kasutada.

Kaneel on üks Sri Lanka kõige iseloomulikumaid maitseid ning just siit tasub seda kindlasti kaasa osta. See on üks väheseid paiku maailmas, kus kaneelipuu kasvab looduslikult.

Tseiloni kaneelipuu ladinakeelne nimi on Cinnamomum verum, mis tähendab tõlkes „tõelist kaneeli“. Just seda peetakse maailmaturul kõige hinnatumaks nii oma pehme aroomi, õrna tekstuuri kui ka maitse poolest. See erineb märgatavalt Hiinast pärit kassia-kaneelist, mida kasvatatakse laialdaselt Aasias ja mida müüakse sageli ka meie poodides kaneeli nime all. Kassiat liiga ohtralt kasutades tekib toidule mõrkjas kõrvalmaitse, mida tõelisel Tseiloni kaneelil kunagi ei ole.

Edasi sõitsime juba Galle linna poole. Külateedel liikudes meenusid eelmisest külastusest tuttav liikluse kaos ja banaanikobarad. Banaanid ehk kesel’id on Sri Lankal heaolu ja õnne sümboliks. Neil on oluline roll nii pidustustel kui ka rituaalidel ning neid seostatakse õnne, rikkuse ja eduga. Külalistele banaanide pakkumine on märk külalislahkusest. Poodides ja teeäärsetes putkades on valik muljetavaldav. Kuigi esmapilgul tunduvad kõik banaanid sarnased, kasvatatakse neid saarel lausa 29 erinevat sorti.

Galle on maaliline rannikulinn Sri Lanka lõunaosas ning oma uhke kindlusega kuulub see UNESCO maailmapärandi nimistusse. Linna endaga jõuame põhjalikumalt tutvuda juba homme.