Hommikul tegime jalutuskäigu vastassuunas tavapärasele – lihtsalt selleks, et linna teise nurga alt näha. Ülejäänud päeva veetsin hotellis, sest kerge tõbi andis endiselt tunda ja basseini ääres puhkamine tundus sel hetkel maailma parim mõte.
Vahel ongi vaja lihtsalt olla. Mitte midagi teha ja mitte kuhugi kiirustada.
Provence on paik, mis ei suru end peale, vaid lubab rahulikult kulgeda. Ta õpetas, et ilu peitub lihtsuses, et parimad hetked sünnivad siis, kui plaane pole, ja et aeg, mis näiliselt seisab, pole kunagi raisatud – see on kingitus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar