Eile päikest ei näinud, aga muidu tipp-topp päeva veetsin mägedes suusarõõme nautides.
Täna hommikune lumesadu oli plaaniväline „üllatus“ ja nii suundusin süümepiinadeta tagasi Strolz’i spordipoodi, kus mu jalgadest skaneeriti 3D-mudel.
Kui koju tagasi jõudsin, siis vaatas ülejäänud seltskond meie isiklikus kinosaalis Taylor Swifti kontserti, mis kestis parajasti nii kaua, kui oli aeg lõunale minna. Hoolimata sellest, et suusatatud oli kõigil täpselt null kilomeetrit, siis kõht läks tühjaks ikkagi.
Kuna pehmes lumes suusatamine pole minu lemmiktegevus, siis sõitsin peale lõunasööki suusatrammiga 2300 meetri peale maailma katusele, kus lisaks imeliste panoraamvaadete nautimisele, õnnestus ka mööda matkarada päris mitu tõusumeetrit ja sammu koguda.
Seejärel suundusin uuesti Strolz’i. Läbi ajaloo on legendaarse spordipoe südameks olnud Strolz’i suusasaapad, mis on tuntud oma kvaliteedi ja mugavuse poolest. Valikus on erinevad mudelid. Hoolimata sellest, kas oled algaja või kogenud suusataja, ikka leiad oma. Ka mina leidsin. Seda muidugi mitte päris iseseisvalt, vaid professionaali abiga. Hommikuse 3D-mudeli põhjal on ettevalmistatud spetsiaalselt minu jalgade jaoks suusasaabaste toorikud, mis mulle peale mõningasi protseduure jalga topiti.
Kuigi olin hoiatatud, et edasine tegevus võib olla veidi ebamugav, siis seda, mis minuga juhtuma hakkas, ma oodata ei osanud. Nimelt suruti saapad võimalikult tihkelt jalga ja hakati voolikute abil mingisugust kollast vahtu juurde lisama. Lõpuks oli tunne nagu oleksid mul kolm numbrit liiga väiksed saapad jalas. Pidin seal kirjade järgi 10+ minutit seisma, et vahulaadne toode jalakuju võtaks ja piisavalt taheneks. Mul õnnestus sellest piinapingist viie minuti peal vabaneda, kuna pilt hakkas taskusse kukkuma. Mäletan, et mingi hetk hakati mu ümber kiiresti toimetama. Suusasaapad võeti jalast, mind panid istuma, jalad tõsteti üles ja sunniti Coca-Cola’t jooma. Kui naeratama hakkasin, siis pandi saapad uuesti jalga ja paluti kõndida. Esmamulje on igal juhul muljetavaldav.
Olen aastaid kuulnud nendest suusasaabastest ainult ülivõrdes kiidusõnu, aga tegelikult ei saanud lõpuni aru, et kuidas saab mäesuusasaabas olla nagu suss. Kes vähemalt korra elus on mäesuusasaabast jalga proovinud, teavad, et sellesse lausesse on juba eos vastuolu sisse kirjutatud. Kas ikka on?
Alates tänasest saan kinnitada, et mul on mugavad mäesuusasaapad. Ei tee reklaami, aga soovitan võimaluse korral selle ebamugavuse ära kannatada. Väidetavalt minestamiseks tavaliselt siiski ei lähe. Mina kuuluvat siinkohal pigem erandite hulka.
Kui võrrelda kleidiproovis käimist rätsepatööna valminud suusasaabaste tegemisega, siis kleidid on endiselt rohkem minu teema, aga nii 10+ aasta pärast olen nõus vajadusel uuesti selle saabaste katsumuse üle elama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar