Hommikune jalutuskäik Louvre’i siseõue kaudu Louis Vuittoni peakorterisse. Seda ainult sellepärast, et hoonet kaunistab minu lemmiku Yayoi Kusama hiigelsuur kuju ja tema täpid.
Täpid iga nurga alt pildistatud liikusin edasi Orsay kunstimuuseumisse, mis asub Seine'i jõe vasakul kaldal endises Orsay raudteejaamas. Seekord on piletid ette ostetud ja on meeles sõbranna soovitus, et tuleb liikuda ülevalt alla. Muuseumis eksponeeritakse peamiselt Prantsuse kunsti. Tuntumad tegijad on Édouard Manet, Claude Monet, Edgar Degas, Maurice Denis, Odilon Redon, Paul Cézanne, Camille Pissarro ja Georges Seurat. James Abbott McNeill Whistleri legendaarne "Whistleri ema" oli kahjuks välja laenutatud. Huvitav, kas Mr. Bean tegutseb jälle?
Kunstist üledoosi saanuna jalutasime L’Avanue restorani lõunale. Mõnus prantsusepärane koht, kuhu võiks kohe kauemaks jääda. Soovitan!
Magustoidust loobusin teadlikult, kuna avastasin, et vaid mõne sammu kaugusel legendaarsel Champs Élysées'l asub maailma parim makroonikohvik Ladurée. Kümmekond minutit järjekorras seismist hiljem väljusin võidukalt käes kotike lemmikmakroonidega. Kui üldse kuskil makroone süüa, siis just siin ja just praegu.
Kui juba siinkandis olla, siis tuleb ka triumfikaar taaskord üle vaadata.
Õhtul toimus „Europe One 2023 – Paris“ avapidu. Kogunesime Eiffeli torni kõrvale jõepraamile uute ja vanade sõpradega kohtuma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar