Eile said viimased täpid kleidile ja nüüd on tutikas Eesti disain koos kõige muu eluks vajalikuga pakitud. Mina olen valmis.
Nagu viimasel ajal kombeks, siis hilineb väljalend ja nii on lõpuks aega uurida, et kuhu nüüd õigupoolest teel oleme. Tundub, et täna ööbin Milano lähedal laudas ja homme Brescia külje all farmis. Või mida see agritourismo siis ikkagi tähendab?
Kui Tallinnast lahkudes olid lennukiaknad vihmamärjad, siis pealpool pilvi paistab ikka päike. Kaks lendu ja paarkümmend kilomeetrit autosõitu hiljem söön pitsalaadset toodet ja elu on ilus.
Laudast on asi kaugel. Oleme romantilises maamõisas, kus menüü koosneb kohalikest hooajalistest hõrgutistest, mille tooraine pärineb siitsamast talust. Linnud laulavad ja jõgi voolab akna alt mööda. Just sellist maaelu idülli mul vaja ongi.
Räägitakse, et teispool jõge viljeletakse ka põllumajanduse ja loomakasvatusega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar