Täna läks suurem osa meist matkale, mis mind isiklikult väsitas rohkem, kui kõik eelmised päevad kokku. Taaskord tõestatud, et mägedes jalgsi läbitud kilomeetrid ei ole võrreldavad meie koduvabariigis sama arvu kilomeetritega.
Julgen väita, et esimest korda siin oldud aja jooksul läks kõht päriselt tühjaks. Siit ka põhjus, miks premeerisin ennast lisaks sibulasupile ka Mont Blanci nimelise magustoiduga. Tegemist on prantsuse klassikaga, mis on tegelikult pärit hoopis Itaaliast Piemontest. Maitse üle ei vaielda, aga ootasin enamat. Tegemist on vermišelli kujuliseks vormitud magustatud kastanipüree ja vahukoorega, mis näeb antud juhul äge välja.
Täna võtsime korraks köögi üle ja meisterdasime kiluvõileibu. Õpetasin Costa Ricast pärit kokale Didierile selgeks esimese eestikeelse sõna „kiluvõileib“ ning pidulik õhtusöök sai alata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar