Päikseline päev hommikust õhtuni. Enamusel meist õnnestus prillid ette päevitada. Mägedes on juba kord nii, et ükskõik kuhu suunas vaatad, ikka on miljonivaade.
Mul oli hea plaan, et võtan lõunaks ainult eelroa, et siis jaksab õhtul ka süüa, aga läks nii nagu tavaliselt. Mulle toodi hiigelkogus foie gras’ terriini, millest said teisedki osa. Nagu sellest veel vähe oleks, siis telliti jagamiseks Wagyu veiseliha ja kartuligratääni. Kas ma suutsin sellele kõigele ei öelda? Ilmselgelt mitte.
Peale lõunat veel paar kiiremat laskumist ja siis juba kodu poole punuma, sest täna on külakeskuses juustuturg. Kus on juust, seal olen ka mina. Ilma juustuta Prantsusmaalt lihtsalt ei minda koju. Aamen.
Õhtul tuli dressid kleidi vastu vahetada ja lokid pähe teha, sest kolme tärniga prantsuse peakokk Yannick Alléno juba ootab.
Lõunasöögil valisin teadlikult ainult eelroa just sellepärast, et täna on meie kokal vaba päev ja õhtul lähme restorani Le 1947. Kogemus õpetab, et seal mul sõnaõigust ei ole ja tuleb süüa täpselt nii mitu käiku, kui keegi kuskil köögis otsustab. Levinud reegel on seegi, et süüa saab pigem rohkem kui vähem, sest lisaks menüüs olevale tuleb lauda suurem hulk eel- ja järelkäike. Ja nii täpselt oligi. Võrratu maitseelamus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar