Awaza vol2

Täna saan süümepiinadeta laiselda. Vaba kava viis mind jalgupidi Kaspia merre ning jalutuskäigule inimtühjale promenaadile. 

Hotellis on veel mõned üksikud inimesed. Täna näiteks õnnestus kohalikega basseini ääres juttu ajada ja küsimuse peale, et miks pealinna tänavad inimtühjad on, tuli vastuseks, et põhjuseks on komandanditund. See tähendab, et teatud kellaajast on tänaval eriloata liikumine keelatud. Meie reisisaatja ei kommenteerinud seda teemat. Tema väitel on kõik alati juba koju läinud. 

Enne reisile tulekut panin endale Google’i abiga pähe mõtte, et järgmised kaheksa päeva söön ainult pilaffi. Tegelikult on nii, et põhiliselt olen toitunud lamba- ja kanašašlõkist. Sealiha pole, kuna usk ei luba seda süüa. Tomatisalatit on ka. Pilaffi olen saanud ainult korra ja seda ka suure nurumise peale. Küsimusele, et miks kuskil pilaffi pole, sain vastuseks, et seda riisirooga söövad nad kodus, aga külalistele pakutakse ikka midagi paremat. Kinnitan, et šašlõkki oskavad nad hästi teha. Kas teadsite, et lambaliha maitse sõltub suuresti sellest, mida loom on söönud. Kasukaid siinsed lambad igal juhul söönud pole. Magustoiduks pakutakse valdavalt arbuusi ja melonit.

Ulme kuubis, et oleme ainsad välisturistid igal pool. Eks nad muidugi annavad endast parima, et ükski normaalne inimene ei hakkagi siia riiki tulema. Meie õnneks ei kuulu normaalsete hulka.