Täna lähme ja sobrame oma mälestustes.
Alustasime päeva paadisõiduga Dubai Creek’i, mis jaotab vanalinna kaheks osaks. Mõlemal pool kaldal on näha hooneid, mis on oluliselt vanemad ja rohkem kulunud kui nn uues linnas. Aastatega on keskus liikunud siit Creek’i ümbrusest kaugemale, kus veel viisteist aastat tagasi laiusid lõputud liivaväljad. Need hooned, mis eelmisel korral ahhetama panid, tunduvad täna kuidagi väikesed. See on hea näide sellest, et kõik meie ümber on pidevas muutumises ja tänane uus muutub peagi ajalooks.
Tagasiteel üritasime kala püüda ja tegime kohustusliku ujumise taustaks maailma kõige kõrgem maja.
Peale lõunasööki maailma esimeses 7 tärni hotellis Purj Al Arabi’s kihutasime Deira’sse, nö vanalinna, kus kohtab igal sammul ehedat orienti. Tänavapilt meenutab araabiamaailma. Siin said taasavastatud legendaarsed kulla-, vürtsi- ja tekstiiliturud. Kuigi siinsed kitsad tänavad on ülerahvastatud ja kaupmehed on päris tüütud, siis on siin see miski, mis mulle meeldib.
Õhtul avastasin, et päris meie hotelli kõrval laiub jalakäiate tänav CBR, kus on vaheldumisi poed, söögikohad ja hotellid. Esimest korda näen, et siin riigis on võimalik mõnusalt jalutada.
See päev oli üks tõeline nostalgialaks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar