Hommikul käisime veel Sõru muuseumis Vana Toomase näitust vaatamas ning seejärel oligi aeg Hiiumaaga hüvasti jätta ja praamiga Saaremaale sõita.
Vee ostmisest kujunes meil Hiiumaal aga omaette seiklus. Eile polnud restoranis mulliga vett ja täna oli praamil otsa saanud tavaline vesi. Selgus, et kaubapäev on neljapäev – naljatlemisi öeldi, et eks selline see elu siin saarel juba kord ole.
Saaremaal sõitsime praamilt otse Kliff restorani, mis asub Panga panga vahetus läheduses. Maaliline merevaade läbi kadakate räägib juba iseenda eest. Just sellise Saaremaa pärast tulen siia ikka ja jälle tagasi.
Õnneks ei jäänud ka toit vaadetele alla. Sain soovituse, et kindlasti tuleb proovida veisesüdametartari, ning see soovitus oli kulda väärt – tartar oli tõesti suurepärane. Ka haugikotlet maitses väga hästi.
Kõhud täis, jätkasime teekonda Lambakogu poole – Saaremaa ühe vahva vaatamisväärsuse juurde. Keset kadakaid ja kivist maastikku seisavad kümned kivist lambad, justkui oleks terve kari sinna karjamaale kogunenud. Pärast väikest jalutuskäiku kivikarja keskel jätkus meie päev Sörwespas, kus oli mõnus lihtsalt puhata ja lõõgastuda.
Ilmaga on tõsiselt vedanud – kolm päeva järjest on saatnud meid mõnus suveilm. Täna puhub Salme kandis küll päris kõva tuul, kuid õhk on endiselt nii soe, et tunne on, nagu polekski Eestis, vaid kuskil palju lõunapoolsemal maal.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.