Kui eile jõudsime ainult õhtust süüa, siis tänase esimese poole päevast veetsime Baleaaride pealinnas Palma de Mallorcas (edaspidi Palma). Tegemist on üheaegselt nii sadamalinna, rannakuurorti kui ka ajaloost küllastunud kaasaegse suurlinnaga, kus elab pea pool saarestiku elanikkonnast.
Lisaks lugematutele hotellidele, leidub Palmas hulgaliselt ajaloolist arhitektuuri ja muuseume. Võin kindlalt väita, et ükskõik millisest suunast Palmale läheneda pole võimalik mööda vaadata 14-16 sajanditel ehitatud suursugusest gooti stiilis katedraalist (katalaani keeles La Seu). Lisaks on siin Mauride ajastut meenutavad puidust sillutised, kuulsad araabia termid ja kaks lossi.
Pühapäevahommikune Palma on inimtühi ja rahulik. Nagu oleksime maailmas üksi. See tunne oli petlik, sest keskpäevaks on vanalinn turistide poolt vallutatud. Minu üllatuseks avati ka poed. Polegi tavaline Lääne-Euroopa, kus pühapäeviti on eranditult kõik kauplused suletud.
Vanalinn oma kitsaste tänavate ja igal nurgal asuvate ajalooliste ehitistega sobib ideaalselt jalutamiseks. Kolme tunniga vanalinnale ring peale tehtud. Edasi sõidame maale. Kaua sa ikka kahekümne seitsme kraadise suvesoojusega linnas passid.
Pealinnast poole tunni autosõidu kaugusel sisemaal ootab Castell Son Claret, kus resideerume järgmised kaks päeva. Tõeline rahu ja vaikuse oaas keset paradiisisaart. Eemal massiturismist. Just see mida vaja. Õrn tuulebriis muudab olemise mõnusaks, vastasel juhul oleks minusuguse põhjamaalase jaoks juba liiga palav.
Peale lõunasööki tegin uinaku. Seejärel vahetasin linnakleidi suvekleidi vastu, panin kübara pähe ja hakkasin basseini ääres päriselt puhkama.
Kuidagi sujuvalt oleme omandanud siinse elutempo. Pole mingi probleem kell kaheksa õhtust sööma minna. Et saada ehedat kogemust otsustasime minna kõrvalkülla õhtustama. Taas tõestatud, et esmamulje võib olla petlik. Parim toidukogemus siiani.
Kui nurisemiseks põhjust vaja, siis paari sääske olen näinud ringi lendamas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar