Esmaspäev, 19. veebruar 2018

Méribel ja Saint Martin de Belleville

25 ligipääsetavat tippu, millest 10 kõrgemad kui 2500 meetrit, kuus liustikku ning 600 kilomeetrit suusaradu, millest omakorda 85% asuvad kõrgemal kui 1800 meetrit. Kõlab imeliselt ja ainult natukene hirmutavalt.


Méribeli org on tänu asukohale ja pikkadele laiadele nõlvadele piirkonnas enim sõidetav. Seda saime täna omal nahal tunda, sest tõstukite järjekorrad venisid tipphetkedel keskmisest pikemaks.

Méribelist on ka mugav liikuda kõrvalorgudesse. Belleville org on piirkonna mastaapseim, pakkudes enim laskumisi ja suurimat kõrguste vahet. Siin asub ka Euroopa kõrgeim suusaküla Val Thorens, kus 99% suusaradadest paiknevad kõrgemal kui 2000 meetrit. See on ka põhjus, miks siin on talvehooajal alati lumi garanteeritud.

Kui talvel on enamik Prantsuse suusakuurorte üle rahvastatud, siis kuulujutud räägivad, et Saint Martin de Belleville on piirkonna hubaseim nurgake. See juustutootmise keskus on suutnud säilitada oma rahuliku ja eheda keskkonna. Täna võtsin ennast kokku ja läksin vaatama, kas eelnevad väited vastavad tõele.

Just täpselt nii ongi. Peale neljatunnist võitlust suusaradadel ja tõstukijärjekorras jõudsime kohale. Tegemist on pisikese, rahuliku ja romantilise suusakülaga, mis on Méribeli täielik vastand.

Nälg hakkas juba silmanägemist võtma ja oli viimane aeg midagi hamba alla pista. La Bouitte restoranis sain ainulaadse kogemuse üllatusmenüü näol. Elu esimene auster, konnakoivad, maisisai, kiivikrõpsud ja palju muud põnevat. Koos arvega toodi lõpuks lauda ka menüü. Parem hilja kui mitte kunagi. Taas tõestatud, et Michelini tärne omavaid kokkasid tasub pimesi usaldada.


Kuigi vanarahva tarkus ütleb, et esimesel päeval ei tasu üle pingutada, siis mina just seda täna tegin. Kuna ilm oli liiga hea, siis ei raatsinud õigel ajal lõpetada ja tulemuseks see, et viimased kaks laskumist tulid läbi suuremat sorti eneseületuse. Kolmest orust kaks on tänasega igal juhul võetud.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar