Eilne ilm oli muutlik. Poole tunni jooksul saime nii säravat päikest kui ka tuult ja lumetormi. Kuna mind on mõnda aega “kangekaelsus” kimbutanud ja magada veel väga edukalt ei saa, siis tegin taas ühe suusavaba päeva ja minu suurim pingutus oli sõita gondliga mäkke lõunale.
Täna ärkasin croissandi lõhna peale ja avastasin, et terve öö on sadanud laia lund. Nüüd on tunne nagu elaksin päriselt ka muinasjutus. Peale järjekordset ülimaitsvat hommikusööki teen mõned kilomeetrid jooksulindil ja seejärel topin taskud šokolaadidopingut täis, panen kiivri pähe ja sukeldun lumehangede vahele.
Paljud tõstukid on ilmaolude tõttu kinni ja aeg-ajalt kostub kahuripauke. Selgub, et lund on ööpäevaga üle meetri juurde sadanud ja ohutuse tagamiseks lastakse laviine alla. Olen nagu siil udus, kes proovib jääda märgistatud radadele. Lõpuks tunnen ennast kodumägedel juba nagu kala vees.
Kuna täna on töötajatel vaba päev, siis õhtusööki lähme erandkorras välja sööma. Peale esimest segadust, otsustatakse 10käigulise erimenüü kasuks. Kuigi kogused on väikesed, siis peale kuuendat käiku enam ei mahu. Silmadega võiks veel palju süüa, sest söögikunst on siin igas mõttes suurepärane. Asjata pole neile tärne jagatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar