Pärast rahulikku hommikut suundusime taas Marrakechi tänavatele, seekord veidi teistsugusel viisil. Istusime külgkorviga mootorratastele, mis andsid linnale täiesti uue mõõtme. Liikusime kiiremini, nägime rohkem ja tajusime selgemalt, kuidas erinevad linnaosad omavahel põimuvad.
Sõit viis läbi mitmekesise linnaruumi. Läbisime rahulikumaid, euroopaliku ilmega piirkondi, mida sageli kutsutakse Hispaania kvartaliks, ning jõudsime edasi luksuslike villade ja laiade puiesteedega linnaosadesse, kus Marrakech näitab oma modernsemat ja jõukamat palet. Hetk hiljem olime taas mediina labürindis, kus kitsad tänavad, sagimine ja näiliselt kaootiline liikumine võtavad kiiresti võimust.
Teel jäi silma rohkelt riad’e, traditsioonilisi Maroko maju, mis väljast paistavad tagasihoidlikud, kuid peidavad endas rahulikke ja kauneid siseõuesid. Need majad on ehitatud ümber avatud õue, kus võib olla aed, purskkaev või bassein. Valgus langeb sisse ülevalt ning peegeldub mustrilistelt seintelt ja põrandatelt.
Üheks ootamatumaks peatuseks kujunes Prantsuse konsulaadi külastus. Seal tekkis hetkeks tunne, nagu oleksime astunud teise riiki, justkui väike killuke Euroopat keset Põhja-Aafrikat, Koutoubia mošee vahetus läheduses.
See päev tõi hästi esile Marrakechi mitmekihilisuse. Siin eksisteerivad kõrvuti traditsioon ja modernsus, vaikus ja kaos, kohalik elu ja rahvusvaheline mõju. Sageli piisab vaid mõnest tänavast, et üks maailm asenduks täiesti teisega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar