Bath

Ärkasin linnulaulu ja kardinate vahelt piiluvate päikesekiirtega. Väljas on kõigest kolm kraadi sooja, aga rahu, mida ümbrus pakub, on hindamatu. Oleme sõna otseses mõttes in the middle of nowwhere – rohkem pärapõrgusse annab üht butiikhotelli rajada. Siin ei ole midagi muud kui looduse hääled ja vaated.

Pärast hommikusööki viis tee meid Bathi – aristokraatlikku kuurortlinna, mis on tuntud oma Rooma saunade ja elegantse georgiaanliku arhitektuuri poolest. Juba roomlased teadsid Bathi ravivete tervendavast mõjust ja ehitasid siia 1. sajandil termid.

Ent Bathi võlu ei piirdu ainult antiikajaga. Linna arhitektuuriline süda on George’i ajastu hiilgus – täiuslikult sümmeetriline The Circus ja graatsilises kaares kulgev Royal Crescent. Võimas gooti katedraal kõrgub linna kohal ja on olnud sajandeid palverändurite sihtkohaks.

Jane Austeni fännidele on Bath tõeline maiuspala. Kirjanik elas siin ning temast inspireeritud keskus pakub pilguheitu tema elule ja loomingule.

Tänapäeval on Bath jätkuvalt elav kultuuri- ja heaolukeskus, kus saab nautida kuumaveeallikate rahustavat mõju ka moodsates spaades.

Peale lõunat sõitsime tagasi hotelli. Otsustasime vahelduseks aja maha võtta ning anda jalgadele puhkust eelnevate päevade käimismaratonist. Mina kasutasin võimalust spaas lõõgastumiseks ja tegin värskendava uinaku, mis mõjus lausa imeliselt.

Õhtusöök pidi olema mugavalt hotellis, kuid nagu viimastel päevadel tavaks, siis just täna on põhirestoran kinni. Kord on kokk haige, kord satub olema just see ainus päev nädalas, kui restoran on suletud. Sellest on kujunenud omamoodi muster, mida võtame nüüd juba kerge huumoriga.