Käes on kojusõidu päev, mis tähendab, et suusamäele enam ei minda. Selle asemel otsustasime veel viimaseid päikesekiiri püüda ning tegime jalutuskäigu mööda suusaraja äärt alla külla. Tagasitee serpentiinidest üles pakkus parajalt füüsilist väljakutset, kuid hingematvad vaated tegid selle kuhjaga tasa.
Keskpäeval istusime minibussidesse ja suundusime Genfi lennujaama, kust hilisõhtuks juba kodumaale jõudsime. Suusakotid jäid küll maha, aga ega nendega kiiret polegi. Oluline on, et mälestused ja elamused kaasa said.
Nagu ikka, ei möödunud ka see reis ilma kulinaarsete naudinguteta. Meie isiklik kreeklasest kokk hoolitses selle eest, et igal õhtul oleks laual midagi erilist. Punkt kell kuus oli laud kaetud ja kolmekäiguline õhtusöök võis alata.
Üks õhtu oli pühendatud täielikult kreeka köögile – nagu tavaks, oli toitu rohkem, kui süüa jaksasime. Alustuseks kreeka salat, tzatziki ja saganaki, lõpetuseks aga magusad loukoumades.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar