Tagasi koju

Käes on kojusõidu päev, mis tähendab, et suusamäele enam ei minda. Selle asemel otsustasime veel viimaseid päikesekiiri püüda ning tegime jalutuskäigu mööda suusaraja äärt alla külla. Tagasitee serpentiinidest üles pakkus parajalt füüsilist väljakutset, kuid hingematvad vaated tegid selle kuhjaga tasa.

Keskpäeval istusime minibussidesse ja suundusime Genfi lennujaama, kust hilisõhtuks juba kodumaale jõudsime. Suusakotid jäid küll maha, aga ega nendega kiiret polegi. Oluline on, et mälestused ja elamused kaasa said.

Nagu ikka, ei möödunud ka see reis ilma kulinaarsete naudinguteta. Meie isiklik kreeklasest kokk hoolitses selle eest, et igal õhtul oleks laual midagi erilist. Punkt kell kuus oli laud kaetud ja kolmekäiguline õhtusöök võis alata.

Üks õhtu oli pühendatud täielikult kreeka köögile – nagu tavaks, oli toitu rohkem, kui süüa jaksasime. Alustuseks kreeka salat, tzatziki ja saganaki, lõpetuseks aga magusad loukoumades.

Täiuslik päev Alpides

Eile pärastlõunal ilmus lõpuks kauaoodatud päike ning andis võimaluse nautida välibasseini võlusid ja imelist vaadet.

Pärast mitut pilvist ja lumesajust päeva oli see tõeline kingitus. Mäetipud helkisid päikesekiirtes ja õhk oli mõnusalt soe.

Täna oli aga täispikk päikseline päev, mis tõi esile Alpide lummuse kogu oma hiilguses. Isegi maailma katusel avanesid imelised vaated – mägede tipud sirutusid lõputult silmapiirile ja kuldne päike lisas kõigele oma sooja sära.

Selliste ilmadega tekib tunne, et võikski siia jääda. Vaikne mägede rahu, lumega kaetud nõlvad ja soe päike loovad ideaalse koosluse. Ei mingit kiirustamist, lihtsalt nautisin.

Kui turg kutsub ja mäed saavad uue ilme

Kui eile õhtul tundus, et ilm hakkab mõnusamaks muutuma, sest päike tuli korra pilve tagant tervitama, siis täna sajab hoopis laia lund. Isegi alumised külad saavad värske lumevaibaga kaetud. Ilus on küll, aga tegelikult tahaks ikka päikest ka.

Kolmapäev ja neljapäev on Courchevelis turupäevad, nii et kasutasime juhust ja lasime end turule sõidutada. Kohalik turg on alati elamus oma lõputute juustu- ja vorstilettidega, käsitööna valmistatud mooside ning ahvatlevate küpsetistega. Maitsesin kõhu täis ja olgu öeldud, et nii mõnigi produkt tuleb siit minuga koju kaasa.

Pärast turulkäiku ja väikest poodlemist viis tee taas Cap Horni lõunale. Lootsime, et saame einestada õues päikesekiiri püüdes, kuid lumesadu ei andnud kahjuks järele.

EV107

Päev algas taas maitsva hommikusöögi ja lõõgastava ujumisega, kuid aknast avanev vaade on kaugel ideaalsest suusailmast. Nimelt on mäed mattunud tihedasse udusse. Sellegipoolest on Courchevel oma võludega koht, kus isegi ilma suusatamiseta on võimalik nautida mõnusat atmosfääri ja kulinaarseid elamusi.

Õhtusöögi tegime täna eriliseks oma väikese panusega. Nimelt jõudsid pidulauale austrite kõrvale ka kiluvõileivad. Kodused maitsed panid taas tundma, et ükskõik, kus maailma otsas sa ka ei viibiks, on oma traditsioonide hoidmine oluline. Eestlased leiavad alati viisi, kuidas oma riigi sünnipäeva pidulikult tähistada, olgu see siis kodus või kõrgel mägedes.

Saabumine Alpidesse. Courchevel.

Pärast pikemat haigusperioodi on eriti mõnus asjad pakkida ja Prantsuse Alpidesse taastuma sõita. Ehk õnnestub ka veidi looduslikku D-vitamiini varuda.

Courchevel kuulub Les Trois Vallées' suusapiirkonda, mis on üks maailma suurimaid ja tuntumaid suusakeskusi. Kui siinsetes mägedes on suusatamine olnud elu osa juba sajandeid – algul liikumisvahendina, hiljem spordialana –, siis ülemaailmse kuulsuse saavutas piirkond 20. sajandi keskpaigas, kui Courchevelist sai Prantsuse Alpide esimene ametlik suusakuurort. Tänu sellele muutus see kiiresti luksuslikuks turismisihtkohaks. Tänapäeval on Courchevel hinnatud eelkõige suurepäraste suusaradade, maailmatasemel teeninduse ja eksklusiivsete hotellide poolest.

Juba saabudes oli selge, et koheva lumega talvevõlumaad seekord ei ole – teed olid kuivad ja termomeeter näitas külas 9 kraadi sooja. Lumesadu pole siin nähtud juba kaks nädalat.

Eilse pika reisimise päeva lõpetasime hilise õhtusöögiga, kus laual olid foie gras ja kodune tiramisu – ideaalne algus puhkusenädalale.

Tänane päev algas rikkaliku hommikusöögiga, millele järgnes mõnus lõõgastus basseinis. Lõunaks suundusime minu lemmikrestorani Cap Horn, kus nii toit kui ka atmosfäär ei petnud taas kord ootusi.

Lõuna paiku hakkas kõrgemal mägedes lund sadama, samal ajal kui madalamal külades sadas vihma – mitte päris see, mida ühelt suusareisilt ootaks. Õnneks on suusarajad hästi hooldatud ning igaüks leiab endale sobiva tegevuse.

Mägedel on alati oma võlu – sõltumata ilmast.