Hommikul kell 10.22 võeti meid vastu vahuveiniga. Üle 650 aastase ajalooga Reichsgraf von Kesselstatti tuntakse maailmas eelkõige Rieslingu tootjana, kelle viinamarjad kasvavad nii Moseli jõe kui ka selle lisaharude Saari ja Ruweri kallastel. Jõgede orgude nõlvadel on maalilised viinamarjaaiad uskumatult järsu kalde all. Piirkonna põhjapoolse külma kliima tõttu on Saksa Riesling madalama alkoholisisaldusega, puuviljane ja happese iseloomuga. Moseli graniitpinnas on hea drenaažiga, mis aitab rõhutada veini mineraalset karakterit.
Kuni 1999. aastani oli Kesselstatti veinide koduks barokne loss otse iidse Trieri katedraali vastas, kus nüüd on veinipood, kultuurikeskus ja Kesselstatti pererestoran. Nüüd panin pildi kokku ja avastasin, et käisin seal ju eile hommikul uudistamas. Olgu öeldud, et praegu tehakse kõik veinid siin Schloss Marienlay’s.
Käisime läbi kõik keldrid, laod ning vaatasime üle viinamarjapressi ja kleepisime silte. Degusteerimisele järgnes võileivapaus. Lõpetuseks sõitsime pea tund aega mingis suunas kuni jõudsime põllule. Jalutasime viinapuude vahel ja imetlesime maalilisi vaateid. Sellest ei saa vist kunagi küll. Viinamarjakasvatajad kogusid tarkusi.
Pakkisime ennast vastu tahtmist bussi, sest tegelikult oli meil ju kiire köögitarvikute mekasse Mettlachi. Ütlen kohe ära, et ma ei lähe enam kuskil mujal Villeroy & Bochi poodi ja tunnistan ausalt, et ega ma Mettlachist muud teagi, kui et seal on erinevate brändide outletid ja et pooleteisest tunnist jääb ilmselgelt väheks.
Õhtul jõudsime Reini jõe kaldale Rüdesheimi.
Ööbime ajaloolises hotellis Rüdesheimer Schloss, mis on ehitatud 18. sajandi algul Mainzi peapiiskopi residentsiks, kus õhtusöögi kõrvale pakuti tõelisi Saksa šlaagreid ja kirsiks tordil oli Apfelstrudel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar