Madalamaade õitsengu perioodi maalikunsti uurides võiks Hollandis veeta kuid, kui mitte aastaid. Rijksmuseumi korralikult läbi vaadata nagunii ei jõua ja nii proovisin üles leida olulisemad meistriteosed sellistelt tuntud tegijatelt nagu Rembrandt, Johannes Vermeer, Jan Steen, Frans Hals. Vincent van Goghi ei õnnestunudki tabada.
Peale maalikunsti ja ajaloo üledoosi viis tee The Seafood Bar’i lõunasöögile. Mereannihuvilistele kohustuslik. Julgemad võtsid nii eelroaks kui ka magustoiduks austreid, sest, et iga päev kella kolmest viieni on austri happy hour, siis maksab auster 1 €.
Mitte et kõht oleks tühjaks läinud, aga linna peal ringi kolades meenus korraga, et Amsterdamis tuleb süüa putkast ostetud heeringat, mida serveeritakse saial hapukurgi ja sibulaga. Väidetavalt on nii, et kui seda söönud pole, siis pole Amsterdamis käinudki. Mina olen nüüd Amsterdamis käinud.
Ei saa mainimata jätta, et sõin õhtust restoranis, kus oma vaieldamatu lemmiku foie gras leidsin dessertide menüüst. Ka eelnevad käigud olid maitsvad, aga magustoit oli ülivõrdes.
Mul on lapsepõlve trauma punaste laternatega tänava osas, aga ikka tahtsin selle kurikuulsa linnaosa uuesti üle vaadata. Midagi pole muutunud. Võimalik, et lisandunud on kanepilõhn.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar