Just siis kui loodad, et ilmaennustus täppi ei lähe, on kõik sekundi pealt nii nagu lubatud. Tegin silmad lahti veidi varem kui vaja ja rõdule astudes sain kaela virgutava ämbri täie vett. Õnneks oli ilmataat meile armuline ja peagi keeras kraanid kinni.
Alustasime päeva kireva ajalooga turuplatisilt Campo de’ Fiori ehk lillede väli.
Seejärel peale mõningast ekslemist kitsastel tänavatel leidsin ennast taas kunstiajaloo tunnist. Seisan koos tuhandete teiste turistidega sammastega hoone ees ja loen kirja "M·AGRIPPA·L·F·COS·TERTIVM·FECIT", mis tõlkes tähendab, et Marcus Agrippa, Luciuse poeg, konsul kolmandat korda, ehitas selle. Rooma Panteon ehk kõigi jumalate tempel on ainus Vana-Rooma tempel, mis on terviklikult säilinud. Tegemist on tõelise arhitektuurilise imega.
Ammu teada tõde on, et Itaalias ükski kilo kaduma ei lähe. Ka jäätisekohvik Gelateria della Palma hoolitseb selle eest. Valikus on 150 sorti jäätist ja külmutatud jogurtit. Need kolm, mis mina läbi raskuste suutsin välja valida, viisid igal juhul keele alla. Tuleb tunnistada, et ka jäätist oskavad itaallased hästi teha.
Peale mõnda eredamat poeskäiku läksin iluund tegema. Koduteel möödusin taas Hispaania treppidest. Täna meeldis mulle siin oluliselt rohkem. Istusin keset saginat maha. Sulandusin massi ja tundub, et olen lõpuks harjunud siinse elutempoga. Hea on olla.
Peale õhtusööki sõitsime metrooga Trevi purskkaevu ka pimeduses uudistama. Paduvihmast hoolimata voorib siia inimesi igast ilmakaarest. Mitte miski ei peleta turiste ja kohalikke romantikuid sellest maagilisest kohast. Tundub, et kõik teed tõesti viivad Rooma ja täpsemalt just siia Trevi purskkaevu äärde.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar