Isalo rahvuspark

Päev algas varakult, sest temperatuur tõotab tõusta 35 kraadini, mis on põhjamaalase jaoks tõeline katsumus. Selga läksid õhukesed, kuid katvad riided, pähe kübar, kaasa veepudel ja päikesekreem, sest ees ootas Lonely Planeti arvates Madagaskari sihtkoht number üks – Isalo rahvuspark. See on paik, kus saab rännata aladel, mis oli juura-ajastul merepõhi.

Isalo on nagu Madagaskari oma Jurassic Park, kus aja ja ilmastiku poolt lihvitud liivakivimassiivid moodustavad vikerkaarevärvilisi kanjoneid, platoosid ja orge, ümbritsetuna tihedast metsast. Avarad rohumaad vahelduvad ainulaadsete taime- ja loomakooslustega ning kõrbelised platood vahelduvad varjuliste, kristallselge veega basseinide ja mitmeastmeliste koskedega.

Matkates tuli kuumas ja kuivas kliimas läbida vahelduva maastikuga ala. Kohalike jaoks võib see olla lihtne jalutuskäik, kuid minu jaoks tähendas see keskmisest raskemat matka mööda kivitreppe ja libedaid kuristikuääri.

Täna õppisime ära kohaliku väljendi „mura, mura“, mis tähendab „võta rahulikult”. See väljendab malagasside rahulikku elustiili ning ka troopikas matkates oli see asjakohane. Võtsime rahulikult ja kulgesime omas tempos. Meid saatis kohalik loodusgiid, kes rõhutas, et siinseid taimi ja puid ei tohi ilma loata puudutada, sest mitmed neist on mürgised, mõned isegi surmavad.

Kas teadsid, et Madagaskari õistaimedest moodustavad suurima grupi orhideed? Neid leidub saarel üle 1000 liigi. Enamik neist on epifüüdid ja kasvavad puude võrades, kuid ka maapinnal kasvavaid liike võib kõikjal kohata. Huvitav on fakt, et paljud Eestis müüdavad orhideed pärinevad just Madagaskarilt. Siin on üks kaunis näide puuvõras õitsevast orhideest, mis oma ilu ja erilisusega ilmestab saare eksootilist loodust.

1962. aastal loodud Isalo rahvuspark katab umbes 815 ruutkilomeetrit ja seal leidub ligi 340 taimeliiki, 82 linnuliiki ja 14 liiki imetajaid. Matkal kohtusime muuhulgas leemurite, öökulli ja kameeleoniga.

Ülekuumenemisest päästis kosutav suplus looduslikus basseinis.

On üks loom, kellest ma veel rääkinud pole, aga keda on saarel rohkem kui inimesi. See on seebu ehk Madagaskari veis, keda eristab tavalisest veisest tema kõrge turjaküür. Seebu küür kasvab toidurohkel hooajal ja kahaneb kuiva perioodi saabudes, mil toitu napib. Maapiirkondades kasutatakse seebusid lisaks töötegemisele ka maksevahendina, ning lõuna savannides sümboliseerivad nad rikkust ja sotsiaalset staatust. Kuigi neid loomi on palju, tarbitakse seebu liha toiduks vähe – igapäevaselt vaid umbes kümnendikus peredes.

Pärast seiklusterohket päeva oli mul võimalus nautida seebu carpacciot, mis maitses suurepäraselt – tõeline delikatess, mis peegeldab kohalikke maitseid ja austust selle looma vastu.

Tänane päev pakkus mitte ainult kaunist loodust, vaid ka unustamatuid elamusi. Isalo on paik, kus kohtuvad Madagaskari metsik ilu ja rahu, jättes hinge tänutunde ja seiklusvaimu.