Ios

Eile õhtul just siis, kui olin otsustanud magama hakata, käivitati mootor. Kuhu sõidame, seda ma ei tea, sest kümmekond minutit varem oli kindel otsus, et hakkame liikuma alles hommikul. Nendele laevareisidele lisabki põnevust, et siin ei tea kunagi, kuhu hommikuks jõudnud oled. Plaanid muutuvad minutitega. Meil võib siin olla 15 erisoovi, aga viimane sõna on alati kaptenil, kellel aitab otsustada ilmateade.

Nii oligi ärgates Santoríni asemel uus vaade. Kui Google Maps ei valeta, siis oleme Iose saare juures ankrus. Juba hommikul on õhutemperatuur +35 ℃ ja vesi +26 ℃ . Vot see on paradiis.

Libiseva graafikuga hommikusöögile järgneb puhkamise raskeim osa. Kes aga niisama logeleda ei oska, see saab harrastada veesporti või raamatut lugeda. Kuna ma pole veel puhkamisega harjunud, siis olin esimene, kes ujuma läks. Seejärel tegin mõned kiiremad ringid seabob’iga. Jälle läks meelest, et merevesi on tulisoolane ja kui see ikka silma läheb, siis on mõneks ajaks silmanägemine kadunud. Kui uuesti pilt selgeks läks, tegin mõned kiiruskatsed skuutri ja mootorpaadiga.

Soovijad viidi peale lõunasööki Iose saarele samanimelise linnakesega tutvuma. Vastupidiselt eilsele rahvamassi üledoosile Santorínil saime täna täiesti inimeste vaba kogemuse. Kõik poed on kinni ja peale meie teisi inimesi tänavatel pole – it’s siesta time. Nüüd jõudis kohale, miks kreeklasest kapten soovitas hiljem minna. Ta ei tea, et privaatsust armastav eestlane tegelikult naudib seda tühjust. Veidike liiga palav küll oli, aga saime kõrgel mäe otsas 1997. aastal ehitatud amfiteatris üksi laulu harjutada ning valgete majadega ääristatud kitsaste tänavatega linnas täitsa üksi ringi jalutada.

Ka Iose linn on ehe näide Küklaadidele iseloomulikust arhitektuurist. Siin on segu valgetest majadest, siniste kuplitega kirikutest ja eelmiste vahele pikitud ööklubidest ja baaridest. Ios ongi tuntud oma aktiivse ööelu poolest ja tõmbab seetõttu ligi valdavalt noori turiste. Nüüd on selge, miks päeval inimesi näha pole.

Selge on ka see, et valgeruudulised tänavad on Küklaadide kaubamärk. Sinised uksed-aknad sümboliseerivad lootust ja vabadust.

Siia lõppu tükike ehedust Kreeka moodi. Ühe mereäärse taverni terrassil kuivatatakse kaheksajalgu, mida nillivad hiigelsuured herilase laadsed putukad. Temperatuur on endiselt 27+ kraadi ja võite vaid ette kujutada seda „aroomi“, mis sellega kaasneb.

Olgu öeldud, et kaheksajalad sobivad suurepäraselt toidulauale. Enne grillimist lastakse neil lihtsalt pisut tuulel tõmmata ja päikesel paitada. Nii saavad nad grillil kõige maitsvamad. Head isu meile kõigile!