Pühapäev, 21. jaanuar 2018

Essaouira - siniste paatide linn

Täna kihutasime läbi külade ning oliivi- ja apelsinisalude. Oma teel kohtasime nii hobuveokeid, muulasid koos kärudega kui ka luksusautosid. Maroko on suurte kontrastide maa, kus 40% elanikkonnast tegeleb põllumajandusega.

Siinses piirkonnas kasvavad muuhulgas ka argaaniapuud, mille viljast saadakse õli, mida berberi hõimud on kasutanud sajandeid. Tänapäeval kasutatakse õli nii toiduainete- kui ka kosmeetikatööstuses. 

Kitsed puu otsas. Hello, Africa!!! Peagi selgub, et kitsed, kes armastavad argaaniapähkleid, pole omaalgatuslikult roninud argaaniapuu otsa maiustama, vaid nad on sinna tõstetud turistide peibutamiseks. Ka meie langesime lõksu.


Marrakechist 170 kilomeetrit lääne pool asub Essaouira. Lõuna-Marokos Atlandi ookeani kaldal paikneva sadamalinna püsielanikud on lained, tuul ja päike, kes jagavad oma ilusat linna peamiselt surfarite ja kaluritega.

Just kalapüük on siin üks peamistest sissetulekuallikatest. Alustuseks jälgisimegi sadamas kalurite toimetamist. Meie saabumise ajaks on jõutud hommikune saak ära puhastada ja nad tassivad seda turule müügiks. Etteruttavalt olgu öeldud, et mõned tunnid hiljem on meil võimalus nende saagist osa saada. Kogu seda saginat jälgivad ülevalt valjuhäälsed kajakaparved, kes ootavad oma osa.


Jätkame ekskursiooniga Essaouira ajaloolises linnasüdames ehk medinas, mis on kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Jalutame linnamüüril ja turul, mis on kuulus puitnikerdiste poolest. Kui Marrakech tähendab punast linna, sest valdav osa maju on roosakaspunased, siis Essaouira linnasüda on üleni valge, indigosiniste uste ja ehisdetailidega. Põhjuseks see, et linna ehitasid portugallased, kelle käekiri on veel tänagi äratuntav.


Hilise lõunasöögi tegime kalaturul õlg õla kõrval kohalikega. Hommikul püütud ja nüüd spetsiaalselt meie jaoks grillitud sardiinid koos tomati-sibulasalatiga maitsesid oivaliselt. Sulandusime massi ning võtsime üle siinsed lauakombed. Sööme lauale asetatud valge paberilehe peal, kasutades käte abi, sest söögiriistu nemad ei kasuta. Marokot võib auga nimetada sardiinivabariigiks. Tegemist on ka maailma suurima sardiinikonservide tootjaga.

Hommikul riadist lahkudes öeldi meile, et võtke soojad riided kaasa. Seda põhjusega, sest tuul on Essaouirasse sisse kirjutatud ja väidetavalt on ta alati kohal. Täpselt nii oligi, soe tuul saatis meid kogu päeva.

Peale virgutavat jalutuskäiku rannas asusime teele ning õhtupimeduses jõudsime tagasi Marrakechi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar