Teisipäev, 1. jaanuar 2019

Lõuna-Island

Eilse päeva lõpuks jõudis kõik see mees õnnelikult talvepealinnast tagasi päris pealinna. Saime ikka uue aasta ühiselt vastu võtta. Peale lumetormiseid seiklusi tuli uni sekundiga. Isegi varajaste hommikutundideni kestnud ilutulestik ei heidutanud. 

Uuel aastal uue hooga. Ka hiljem tulijatel sai paari tunniga Reykjavikist villand. Ühine otsus oli, et lähme ja vaatame hoopis, mis lõunarannikul toimub. 

Toimus see, et võtsime suuna Dyrhólaey poolsaarele, mis on tuntud ainulaadsete laavamoodustiste ja musta liivaga randade poolest. On ikka võimas küll. 


Pimeduse hakul vaatasime kaugelt üle ka ühe liustiku. 

Island on üks müstiline paik, mida kindlasti tasub külastada neil, kes otsivad seiklusi imelises looduses. Islandile tulles võib sul küll olla detailideni paigas kava, kuid Islandil on sinuga oma plaan. Nii näiteks sai minul suusareisist hoopis Islandi taasavastamisreis. Island paneb heas mõttes proovile. Ekstreemsete ilmaolude tõttu siin elada ei tahaks, aga detsembrihullusest välja puhkamiseks on see ideaalne paik. 

Nagu keegi kuskil tabavalt kirjutas, siis Island on segu imedemaast ja põrgu eeskojast. Paremini ei oskagi siinseid loodusimesid kirjeldada. 

Tulin koju ja kaevasin välja vana fotoalbumi, kus on must valgel kirjas, et aasta siis oli 1998, kui esimest korda Islandil käisin. Ei saa välistada, et me kohtume veel.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar