laupäev, 11. veebruar 2017

Suusatama

Üleeile keeras ilmataat lõpuks lumekraanid kinni. Oli viimane aeg suusad alla panna. Õnneks on suusatamine nagu jalgrattasõit, mis ei unune.


Kui päev varem kulgesin omas tempos mööda mägesid, siis eile käisin koos vanematega eelmise aasta koduradadel nostalgitsema. Meid võttis vastu Courchevel oma vanas headuses. Nagu oleksin koju jõudnud. Siin ei peagi iga posti juures kaarti vaatama, kõik on selletagi selge. Täna saime lõpuks ühe päikselise suusapäeva. Tunnistan ausalt, et mina isiklikult peesitasin palju päikese käes ja suusatamine oli teisejärguline tegevus.


Kui suusaradadel lõpetasime, siis saime oma väsinud luid ja lihaseid saunas ning mullivannis kosutada. MÕNUS!

Kehakaalule mõjuvad Prantsusmaal käimised alati “ideaalselt”. Selles osas on mul ääretult hea meel, et puhkus ainult seitse päeva kestab. Vastasel juhul peaksin uusi riideid ostma hakkama. Liialdamata saan öelda, et mul pole selle nädala jooksul kordagi kõht tühjaks läinud, alati on uus söögikord enne peale tulnud.

Aitäh Meribel!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar